Mobiiliga lobisemine rikub noorte une ja tervise
Kontrollrühma liikmed tegid iga päev vähem kui viis kõnet ja/või saatsid vähem kui viis tekstsõnumit, samal ajal kui katserühmlased helistasid päevas enam kui 15 korda ja/või saatsid üle 15 tekstsõnumi. Seejärel pidid katses osalejad vastama küsimustele oma elustiili ja uneharjumuste kohta.
Tulemused näitavad, et võrreldes piiratud telefonikasutusega katsealustega on noortel, kes ohtralt mobiiltelefoni pruugivad (olgu suuliselt või kirjalikult, sõnumeid koostades-saates), suurenenud rahutus, nende elustiil on hooletum, nad tarbivad rohkem ergutavaid jooke, neil on raskusi magamajäämisega ja katkendlik uni ning nad on altimad stressile ja kurnatusele. Nad käituvad pigem “lõokeste” kui “öökullidena”, mis vihjab bioloogilise kella mahajäämusele.
“Mobiiltelefonisõltuvus levib üha laiemalt. Noored tajuvad kaaslaste survet püsida ööpäev läbi ühenduses ja olla alati kättesaadavad. Lapsed hakkavad mobiiltelefone kasutama üha nooremas eas. Tundub, et seostada saab ka ägedat mobiilikasutust ja tervistohustavat käitumist, näiteks suitsetamist, nuusktubaka pruukimist ja alkoholi tarvitamist,” ütleb dr Badre.
Dr Badre rõhutab hea une olulisust noorele organismile.
“On äärmiselt tähtis suurendada noorte teadlikkust ülemäärase telefonipruukimise kahjulikust mõjust nende une-ärkveloleku-graafikuile koos sellest tulenevate tõsiste terviseriskidega, nagu ka tähelepanu- ja tunnetusprobleemidega,” ütles dr Badre.
Alaealistel on soovitatav magada öösel vähemalt üheksa tundi.
Tõlkinud Mart Kalvet