Kui maismaal on kõik vääriselupaigad ammu läbi uuritud ja kaitse alla võetud, siis seda, mis elu käib Põhja–Läänemaa merepõhjas, ei teadnud siiani täpselt keegi, ütles neljapäeval uuringu esitlusel mereinstituudi teadur Georg Martin, kirjutab Lääne Elu.

Uuritud piirkond on maailma üks tähtsamaid rändlindude peatuspaiku, kust rändab läbi 1,5–2 miljonit arktilist veelindu aastas. Paljudest liikidest linde rändab siitkaudu üle poole liigi isenditest, ütles kaitseala projekti koordinaator Tiit Randla. „Mõnikord peatuvad nad siin terve nädala, kogunevad rannikumadalatele, kus neil on rikkalik söögilaud.”

„Esimene suur üllatus oli, kui liigirikas on siinse mere elu ,” kommenteeris uuringu tulemusi mereinstituudi teadur Jonne Kotta.

Näiteks on meil esindatud igat liiki mändvetikad, sealhulgas on üllatavalt arvukas sile mändvetikas. On ka meriheina, mida mujal Läänemere idaosas ei ole. Tõeliseks harulduseks nimetas Kotta aga Nõva lähedalt leitud siilkirpvähki, mida ei ole varem Eestist kordagi leitud. „See ei ole võõrliik, vaid ise siia jõudnud.

“Siilkirpvähk on nii haruldane, et laseme Hollandis oma avastuse üle kontrollida. Kui sealt tuleb kinnitus, kantakse liik uude Eesti punasesse raamatusse,” rääkis Kotta.

Piirkonna kaardistamiseks tegid mereinstituudi teadlased tööd terve aasta.

„Uurimine oli keeruline, sest sellist meetodit nagu aerofoto maa peal mere jaoks ei ole,” tõdes Kristjan Herkül mereinstituudist.

Sestap kasutasid teadlased töömahukat lähenemist. Meri jagati proovivõtupunktideks, nii et madalamais kohtades, kus on mitmekesisem elu, oli punkte rohkem.