Leping hõlmab just SOHO ja SME turgu, ehk teisisõnu hakkavad koostööst sündivad juhtmevabad võrgulahendused olema suunatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajaduste rahuldamiseks. Hetkel on üle maailma kasutuses hinnanguliselt ligi miljon DD-WRT platvormil töötavat ruuterit (enamus ilmselt mitte Buffalo, vaid Linksys’i seadmed). Samas toimub DD-WRT tarkvara paigaldamine kasutaja enda vastutusel, kusjuures risk oma ruuter rikkuda on täiesti tõenäoline, tehnilise toe ning garantii kaotamise hinnaga. Seda tahavad nüüd Buffalo ja NewMedia-NET muuta.

Firmade koostöö tulemusena peaks peagi sündima väikestele ISP’dele ruuter, millele on tehases paigaldatud DD-WRT tarkvara ja seega Buffalo poolt kahe aastane garantii koos tehnilise toega. Peter Steinhaeuser NewMedia-NET’ist oli eelkõige õnnelik võimaluse üle luua lahendusi võimekamale riistvarale ja nõudlikumale tarbijaskonna. Kindlasti on aga sedasorti koostöö arendav mõlemale osapoolele. Jääb vaid loota, et antud koostööleping ei pidurda avatud lähtekoodiga DD-WRT hetkel küllaltki kiiret ja huvitavat arengut (projektiga lähedalt seotud inimeste sõnul ei pidurda), sest tegu on väga tänuväärse tarkvaraga lisafunktsionaalsuste loomiseks või vigase OEM tarkvara väljavahetamiseks.

Hetkel toetab DD-WRT ametlikult ligi kahtekümmet Buffalo mudelit. Huvi ja kolmandate osapoolte püsivara toetava seadme olemasolul tasub DD-WRT või mõnda teist analoogset püsivara katsetada. Paigaldusprotsess on sõltuvalt ruuterist erinev, kuid Buffalo seadmetel, erinevalt näiteks Linksys’i omadest, natuke ebamugav. Linksys’i seadmete puhul saab püsivara vahetada veebiliidese kaudu, kuid Buffalo krüpteerib oma püsivara ja lubab veebiliidese kaudu samuti ainult krüpteeritud püsivara paigaldada. Kõige lihtsamalt saab piirangust mööda ruuterile bootimise algfaasis binaarfaili kujul oleva püsivara söötmisega üle tftp protokolli. Aga kel huvi see uurib ise kindlasti täpsemalt.

Funktsionaalsuse koha pealt pakub DD-WRT palju uusi lisavõimausi. Samas sõltub see ka sellest, mis ja millises ulatuses oli OEM tarkvara poolt võimaldatud. Üks kasulikke võimalusi on Wireless Distribution System’i loomine. See lubab pääsupunktidel (AP’del) omavahel raadioside teel suhelda laiendades sedasi võrku ilma kaableid kasutamata. Sealt edasi kindlasti Client Mode Wireless funktsioon, mis võimaldab DD-WRT ruuteril töötada kliendina teise WIFI ruuteri otsas samal ajal jagades ühendust sisseehitatud kommutaatorist (switch) kaabliga ühendatud klientidele. Loomulikult on olemas IPv6 tugi ja mitmete erinevate keelte valik.

Väga praktiline on kodukasutuses võimalus filtreerida/blokeerida ruuteris veebilehti sisu ja URL’i järgi (URL’i järgi edasi suunamist võimaldab ka hosts fail, näiteks www.p0rn.com --> 127.0.0.1; www.p0rn.com --> www.miksike.ee). Lisaks saab mugavalt blokeerida suurt hulka p2p teenuseid. Veel on väga kasulik QoS võimalus, mis lubab fikseerida erinevate teenuste ja protokollide vahel andmesidekanali jaotust. Näiteks kui jagada internetiühendust naabripoisiga, kes armastab FTP serveritest suuremahulisi faile sikutada ja sellega ühendust niipalju koormab, et VOIP’il töötavad teenused muutuvad katkendlikuks, saab tõsta VOIP’i prioriteeti ruuteris. Või kui näiteks teenusepakkuja poolt on tellitud 2Mbps allalaadimiskiirusega internetiühenduse pakett hinnaga 400kr/kuus ja see on jagatud kommutaatorist 4 kaabliga nelja pere peale, lubab DD-WRT reguleerida igale perele konkreetse ühenduse kiiruse. Näiteks esimene pere saab 1Mbps, teine 512Kbps, kolmas 256Kbps ja neljas 256Kbps — vastavalt sellele saab ka tasustada.

Üks põnevamaid võimalusi on ruuteri protsessori taktsageduse tõstmine. Lisaks sellele saab ka ruuteri raadiosignaali väljundvõimsust reguleerida. Kindlasti ei tohiks EIRP näitaja, mis võrdub saatja ja antenni väljundvõimsuste summa miinus antennis tekkivad kaod, ületada 100mW. Seda reguleerib määrus “Raadio-kohtvõrkude seadmete kasutamise nõuded”, kus on määratud suurim lubatud ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus, milleks on 100 mW. Kes Sideametit ei karda, võiks vähemalt lugupidamisest teiste inimeste vastu (aktuaalne on see seal, kus kasutatavad sagedusvahemikud hakkavad kattuma) sellest piirangust kinni pidada! Lisaks on DD-WRT ruuter võimeline asendama hotspot gateway’d avalikele WIFI levialadele lisaväärtuste tekitamisel.

Nagu näha, siis DD-WRT on vägagi võimekas tarkvara ja kellel huvi või vajadust, siis tasuks proovida. Sama funktsionaalsust omava Linux’i/BSD süsteemi ees on eeliseks palju lihtsam ja kiirem paigaldamine ning konfigureerimine. Loomulikult 1000 kasutajaga võrku SOHO ruuter teenindama ei sobi, kuid koju kõlbab vägagi hästi. Ilmselt seda viimast tahavad nüüd Buffalo ja NewMedia-NET muuta. Maailma mõistes on keskmise suurusega ettevõte midagi muud kui sama staatusega tegelane Eesti mastaapides. Loodetavasti sünnib nende koostööst palju põnevat!