Kõrge vererõhu all kannatab varsti üle miljardi

Järgmise 20 aasta jooksul ületab kõrge vererõhu all kannatavate inimeste arv miljardi piiri.

Arenenud riikides on praegu eluaegne risk kõrge vererõhu tekkeks enam kui 90%.

Meditsiiniajakirja The Lancet toimetaja, kes probleemile keskendus, ütles et 2000. aastal oli maailmas 972 miljonit kõrge vererõhu all kannatavat inimest.

Täiskasvanutel loetakse vererõhk kõrgeks enamasti siis, kui süstoolne rõhk (ülemine number) on 140 või kõrgem ja diastoolne vererõhk (alumine number) on 90 või kõrgem.

Esimene, süstoolne rõhk vastab „purskele”, mis kaasneb iga südamelööögiga. Teine, diastoolne rõhk, näitab rõhku südamelöökide vahelises „puhkefaasis”. Üldiselt loetakse diastoolset rõhku tervise seisukohalt kõige tähtsamaks.

Kõrgbererõhutõbi ehk hüpertoonia on peamine riskifaktor südamehaiguste, rabanduste ja neeruhaiguste tekkeks. Seda seostatakse ülekaalulisusega, diabeedi ja kõrge kolesterooli tasemega.

Olukorra parandamist takistavad aga enamasti kehv elustiil ja efektiivse raviga mittenõustumine.

Toimetaja räägib: „Elustiiliga seotud faktorid, nagu vähene füüsiline aktiivsus, soolarikkad ja rasvased tugevasti töödeldud toidud, alkoholi ning tubaka tarvitamine on peapõhjused selle koormava haiguse tekkeks, mis levib murettekitava kiirusega arenenud riikidest arenevatesse majandusruumidesse nagu India ja Hiina.”

Paljud inimesed usuvad eksklikult, et kõrgvereõhutõbi on haigus, mida saab hõlpsalt välja ravida. Patsiendid teatavad, et jätsid rõhku alandavad rohud võtmata või vähendasid doose, kui vererõhk langes.

„Arstid peavad levitama sõnumit, et kõrge vererõhk on esimene ja hõlpsalt mõõdetav pöördumatu märk sellest, et mitmed keha organid on rünnaku alla sattunud. Ehk paneb see sõnum inimesi rohkem mõtlema oma ebatervisliku elustiili tagajärgedele ning annab rohkem võimalusi ennetavtele abinõudele.”