EMAKEELEPÄEV | Pane end proovile: millise tähenduse võis keeleuuendaja Johannes Aavik esialgu pakkuda neile sõnadele?
(9)
Sel aastal tähistame 145 aasta möödumist Eesti tuntuima ja viljakaima keeleuuendaja Johannes Aaviku sünnist, kes on eesti kirjakeelt rikastanud hulga laensõnade, murdesõnade ja kunstlike tuletistega.
Paljud Aaviku loodud sõnad võeti rõõmuga vastu ja kinnistusid keelde nii, et me ei kujutaks enam elu ilma nendeta ettegi – sellised on näiteks relv, laup, lünk, mõrv, veenma, meenuma, nördima jpt.
Rohkemgi veel on selliseid, mis kasutusse ei läinud, nt nõnge ’kangekaelne’, malnis ’juuresolev’, laavima ’välja andma’.
On aga ka sõnu, mida tänapäeval küll kasutame, kuid mille Aavik pakkus välja hoopis muus tähenduses. Mis tähenduses pakkus Johannes Aavik järgmised tänapäevalgi kasutatavad sõnad?
Järgneva testi koostas emakeelepäeva puhul Tallinna Ülikooli nooremteadur Loviisa Mänd:
