Teadlased avastasid uue immuunsüsteemi mehhanismi, mis võib aidata luua täiesti uusi antibiootikume
(4)
Iisraeli teadlased on avastanud immuunsüsteemi seni tundmatu mehhanismi, mis võib viia täiesti uue klassi antibiootikumide väljatöötamiseni. Uuringus leiti, et proteasoom – raku struktuur, mille peamine ülesanne on lagundada vanu ja mittevajalikke valke – suudab bakteriaalse infektsiooni korral oma funktsiooni muuta. Selle asemel, et lihtsalt valke ümber töödelda, hakkab proteasoom tootma antimikroobseid aineid, mis ründavad baktereid ja lõhustavad nende membraane. See avastus muudab senist arusaama, kuidas keha end infektsioonide vastu kaitseb.
Eksperimentide käigus testiti seda mehhanismi nii laboritingimustes bakteritega kui ka hiirtega, kellel oli kopsupõletik ja sepsis. Tulemustes ilmnes, et proteasoomi baasil toodetud looduslikud antibiootikumid suutsid baktereid hävitada samaväärselt juba tuntud antibiootikumidega. Lisaks leiti, et kui proteasoomi funktsioon rakus välja lülitada, muutuvad rakud märgatavalt vastuvõtlikumaks bakteriaalsetele infektsioonidele, nagu näiteks salmonella nakkustele.
Professor Ifat Merbl Weizmanni Instituudist kirjeldas seda avastust kui revolutsioonilist avastust, rõhutades, et see protsess toimub iga inimese kehas, igas rakus, ning võimaldab avastada uusi looduslikke antibiootikume. Kuna antibiootikumite suhtes resistentsed bakterid põhjustavad igal aastal hinnanguliselt miljoni inimese surma, pakub see teadustöö uut lootust nende vastu võitlemiseks.
Ekspertide hinnangul on avastuse praktiline rakendamine alles algusjärgus, kuid see avab täiesti uue suuna antibiootikumide uurimisel. Londoni Imperial College’i immunoloog professor Daniel Davis nimetab seda kommentaaris BBC-le „äärmiselt huvitavaks“, kuna see muudab fundamentaalselt arusaama, kuidas inimkeha baktereid hävitada suudab. Samas rõhutab ta, et enne praktilist kasutuselevõttu on vaja läbi viia põhjalikke katseid ja uuringuid. Doktor Lindsay Edwards Londoni Kuninglikust Kolledžist peab seda avastust „potentsiaalseks kullasooneks“, kuna see näitab, et uued antibiootikumid on kogu aeg meie endi kehas olnud, kuid teaduslikud tehnoloogiad polnud neid seni võimaldanud tuvastada. Ta märgib ka, et sellised looduslikud antibiootikumid võivad olla inimorganismile ohutumad kui sünteetilised ravimid, kuna need on juba organismi osa. See avastus pakub uut lootust ajastul, kus uute antibiootikumide väljatöötamine on kujunenud mahajäämuse tõttu meditsiinis suureks probleemiks.
