„Aktiivselt on meie kaubamärki ära kasutatud just selle aasta algusest,“ tõdeb Delfi Meedia IT-infrastruktuuri juht Rasmus Tamm.

Pettuse sisuks on Delfi artiklitega äravahetamiseni sarnase väljanägemisega artiklite veebis avaldamine. Kurjategijad on näinud selleks koguni nii palju vaeva, et on registreerinud enda nimele selliseid veebidomeene nagu delfieesti.ee, delfiekspress.eu, delfikrimi.ee ja isegi delfiautoavarii.ee

Kasutatud on nende domeenide registreerimiseks peamiselt Leedu domeeniregistri pidajaid, kes pole aga tsiviilpäringute peale olnud just eriti abivalmis ega ole avaldanud oma kuritegelikke kliente.

Artiklite pealkirjad ja fotod on valitud väga väljakutsuvad ja tabloidsed, et inimesi neil klikkima meelitada. Viited neile artiklitele avaldatakse peamiselt Facebookis ja levitamiseks kasutatakse nii libakontosid kui lihtsameelseid n-ö kõige jagajaid, kes kipuvad oma seinal avaldama neile huvitavana tunduvaid artikleid, ilma et nad nende päritolus ja ehtsuses veenduksid.

„Meie artikleid on kohati nii täpselt jäljendatud, et inimesed ei pruugi arugi saada, et tegemist on pettusega,“ tõdes Tamm.

Ühelt poolt rikub selline tegevus Delfi autoriõigusi, ent milles seisneb oht neile, kes libauudised avavad? Rasmus Tamme sõnul on ohu olemuseks investeerimiskelmus.

„Tüüpiline näide: artikkel algab kirjeldusega vägivallajuhtumist mõne avaliku elu tegelase suhtes, ent nagu muuseas jõutakse välja selleni, et olemas on üks väga hea raha paigutamise ja tagasiteenimise keskkond nimega Bitcoin Drift, kust libaloo peategelased oma hädadele leevendust on leidnud,“ selgitas Rasmus Tamm.

Tamme sõnul on aga tegemist klassikalise libainvesteerimiskeskkonnaga. Meelitatakse tegema väikest investeeringut, näidatakse imelist kasvu, ja kui veab, siis alguses makstakse parimal juhul usaldusväärsuse kasvatamiseks isegi veidi intresse või dividende välja. Lõpuks meelitatakse ohvrilt välja kogu tema raha ja ühelegi päringule enam ei reageerita.

„Puhas finantsõngitsus!“ sõnas Tamm.

Kui tema viidatud artikleid lähemalt uurida, siis on seal edukate investeerijate näitena toodud isegi Delfi Ärilehe peatoimetaja Tanel Saarmann. Paraku läks tõenäoliselt Leedu päritolu petturitel nime leedupäraseks muutmisega halvasti, kuna ajakirjaniku nimeks on nende keskkonnas saanud Tanelis Saarmannas.

Näide Delfi nimel tehtud libauudisest, kus kasutatakse ka Delfi Ärilehe juhi nime leedupärast versiooni

Rasmus Tamm märkas, et sel aastal on pea kõik tema kohatud libaartiklid suunanud kasutajad just Bitcoin Drifti keskkonda. Kelle nimele on registreeritud libauudiseid tootvad keskkonnad, ei ole teada. Tekkinud on juba libaartiklite masstoodang: neid valmib sisuliselt iga paari päeva tagant.

„See, et neid libaartikleid nii palju tehakse, näitab, et sellel on mõtet – järelikult peab olema õngelangejaid. Ning seni, kuni järelevalvet tegevad ametkonnad ei ole jõudnud algsete loojateni, võibki jääda neid lehti tulema,“ ütles Tamm.

Delfi Meedia teeb tema sõnul pettuste tõttu aktiivset koostööd kübervalveüksusega CERT-EE ning ligipääs paljudele libauudiste keskkondadele on juba suletud.

Samale üksusele saavad vihje korras saata infot kõik tähelepanelikud inimesed, kindlasti tuleks kaasa panna artikli täispikkuses aadress ehk URL.

RIA: petulehtede arv on viimastel kuudel hüppeliselt kasvanud

RIA küberintsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) märkas petulehtede arvu hüppelist kasvu 2024. aasta lõpus ning ka selle aasta esimestel kuudel on neid registreeritud palju: jaanuaris 592 ja veebruaris 349.

Üks petulehtede peamisi „teemasid“ on viimasel ajal investeerimine. Üha enam näeme just krüptorahaga seotud pettusi. Kuna tegemist on valdkonnaga, millega seostub kiire ja lihtne teenimisvõimalus, siis on ka petturid hakanud heausksete inimeste pealt kasu lõikama.

Ohvrite tähelepanu püüdmiseks kasutatakse sageli mõne meediaväljaande artiklit matkivat libauudist. Enamasti puudutavad need lood tuntud inimest – poliitikut, sportlast, kultuuritegelast jne –, traagilist õnnetust või kuritegu. Selle kohta, kuidas investeerimispettusi ära tunda ja vältida, saab lähemalt lugeda veebilehelt itvaatlik.ee.

Leitud petulehest oodatakse teavitama meiliaadressil cert@cert.ee. CERT-EE piirab ligipääsu petulehtedele, teavitab neist veebimajutajaid ja jagab infot ka oma rahvusvaheliste partneritega. Samas tuleb arvestada sellega, et osa välisriike ja seal majutusteenust pakkuvaid ettevõtteid pole kahjuks koostööaltid.

Inimene suunatakse petulehele sageli sotsiaalmeedias levitatavate reklaamide ja postituste kaudu, mille tõrjumiseks saab oma panuse anda igaüks, vajutades näiteks Facebookis postituse või reklaami üleval paremas nurgas asuvale tekstile „Report ad“ või „Report post“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena