„Vürtsikas ja magus“. Kuidas lõhnavad Vana-Egiptuse muumiad pärast 5000 sarkofaagis veedetud aastat?

Vastavast uuringust kirjutab BBC.

Teadlased on avastanud, et isegi pärast 5000 sarkofaagis veedetud aastat on Egiptuse muumiad säilitanud oma iseloomuliku lõhna. Uuring, mille käigus analüüsiti üheksat muumiat, näitas, et kõik nad eraldasid äratuntavaid aroome, mida saab kirjeldada kui puidulõhnalisi, vürtsikaid ja magusaid. Kuigi lõhnade intensiivsus varieerus, oli selge, et balsameerimisprotsess, mida vanad egiptlased kasutasid, mängis selles olulist rolli. Tuhandeid aastaid tagasi kaeti surnukehad aromaatsete õlide, vürtside ja vahaga, mis mitte ainult ei aidanud säilitada keha, vaid oli ka rituaalselt oluline. Egiptlased uskusid, et meeldiv lõhn oli lahkunu hinge ettevalmistamise lahutamatu osa, aidates tal sujuvamalt ületada piiri elu ja surma vahel.

Selle haruldase uuringu viis läbi rahvusvaheline teadlaste meeskond, kuhu kuulusid eksperdid nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Euroopast. Eesmärk oli võimalikult täpselt kindlaks teha, millised keemilised ühendid on muumia lõhnade taga ning kas need võivad anda aimu ka surnu staatusest ja eluviisist. Kuna sarkofaagid on suletud keskkonnad, oli teadlastel harukordne võimalus pääseda ligi ajaloolistele lõhnadele, mis on ajahambast peaaegu puutumatuna säilinud.

Selleks töötati välja spetsiaalne meetod, mis võimaldas analüüsida sarkofaagi sees olevat õhku ilma muumiat kahjustamata. Kasutati peenikest plastiktoru, mis sisestati sarkofaagi mikroskoopilise avause kaudu. Seejärel mõõdeti sarkofaagi sees olevate gaaside ja lenduvate ühendite sisaldust, ilma et oleks olnud vaja võtta otseseid proove või avada hauakambrist pärit esemeid. Selline lähenemine tagas muumia puutumatuse ja võimaldas teadlastel jälgida muutusi lõhna koostises otse reaalajas.

Üks uuringu juhtivatest teadlastest, professor Cecilia Bembibré, tunnistas BBC-le antud intervjuus, et nad olid tulemustest üllatunud. Sageli kirjeldatakse populaarsetes filmides ja raamatutes muumiaid kui hirmutavaid ja ebameeldiva lõhnaga, kuid tegelikkuses osutusid muumiate aroomid meeldivaks ja mitmekihiliseks. Lõhnade analüüs kinnitas, et paljud ained, mida kasutati muumia säilitamisel, olid pärit väärtuslikest lõhnaainetest nagu mürri, viiruk ja aromaatsed vaigud. Need samad lõhnad olid antiikajal tuntud oma religioosse ja meditsiinilise kasutuse poolest ning neid peeti isegi luksuskaubaks.

Teadlased soovivad nüüd taastada muumiate lõhna nii täpselt kui võimalik, et ka muuseumikülastajad saaksid kogeda, milline võis olla muistse Egiptuse õhkkond. Selle projekti raames plaanitakse luua interaktiivne ekspositsioon Kairo Egiptuse rahvusmuuseumis, kus külastajad saavad spetsiaalsete seadeldiste kaudu nuusutada ehtsat muumialõhna. Selline kogemus võimaldaks inimestel sügavamalt mõista Egiptuse balsameerimisrituaale ja nende tähendust.

Uuring tõi välja ka huvitava seose muumia lõhna ja tema ühiskondliku staatuse vahel. Teadlased leidsid, et kõrgema klassi inimesed olid palsameeritud haruldasemate ja kallimate lõhnaainetega, samas kui vaesemad egiptlased said vähem luksuslikke, kuid siiski aromaatseid palsameerimissegusid. See viitab sellele, et lõhnad olid iidses Egiptuses mitte ainult esteetilise ja religioosse väärtusega, vaid ka sotsiaalse staatuse sümboliks.

Lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele aspektidele võib see avastus osutuda kasulikuks ka muumiate säilitamise seisukohalt. Teadlased kasutasid gaasikromatograafia meetodit, mis võimaldas lagundada sarkofaagi sees oleva õhu keemilisteks komponentideks ja analüüsida iga aroomi eraldi. Uuringu käigus avastati ühendeid, mis viitavad loomset päritolu rasvade lagunemisprotsessile. See tähendab, et kuigi muumiad on püsima jäänud tuhandeid aastaid, võivad mõned neist ikkagi aeglaselt laguneda. Tänu sellele avastusele saab nüüd jälgida muumiate seisundit lõhnade muutumise kaudu ning vajadusel rakendada meetmeid nende säilitamiseks.

Professor Bembibré rõhutas, et see avastus on oluline ka laiemas muuseumikontekstis. Kui teadlased suudavad täpselt määratleda, kuidas erinevad lõhnaained muutuvad ja lagunevad ajas, võib seda meetodit rakendada ka teiste ajalooliste objektide puhul. Näiteks võiks lõhnade analüüs anda vihjeid vanaegüptuse kirjarullide, esemete või isegi muistses templis kasutatud rituaalsete ainete kohta.

Uuringu tulemused on juba pälvinud tähelepanu rahvusvahelises teadusringkonnas ning need avaldati mainekas Ameerika Keemiaühingu ajakirjas Journal of the American Chemical Society. See avastus avab uusi võimalusi ajaloo ja teaduse ristumiskohas, pakkudes ainulaadset viisi, kuidas õppida tundma muistset Egiptust mitte ainult silmade ja käte, vaid ka nina kaudu.