Teadlased tegid olulise avastuse dinosauruste fossiilide säilimise osas, leides, et pehmed koed võivad säilida miljoneid aastaid, sõltumata looma vanusest või viisist, kuidas need on kivimites säilinud. Põhja-Carolina osariigi ülikoolis läbi viidud uuringus analüüsiti kuue dinosauruse luufragmente, sealhulgas nelja türannosaurust, ühte triceratopsi ja ühte dilofosaurust. Need fossiilid on säilinud 65–80 miljoni aasta vanustes settekivimites.
Peamine eesmärk oli uurida, kas teadlased suudavad eristada tõelisi pehmeid kudesid, nagu veresooned, bakteritest, seentest või muudest võimalikest saasteainetest. Selleks kasutati erinevaid analüütilisi meetodeid, sealhulgas valgusmikroskoopiat, skaneerivat ja transmissioon-elektronmikroskoopiat ning nanokompuutertomograafiat, mis võimaldasid kudede mikrostruktuure analüüsida erakordselt kõrge eristusvõimega. Keemilise koostise määramiseks viidi läbi molekulaarsed analüüsid.
Kuna teadlastel puudub võrdlus elusate dinosaurustega, kasutati võrdlusmaterjalina jaanalinde, kes on dinosauruste lähimad elavad sugulased. Uuringu tulemused olid üllatavad – kõikidest kuuest proovitükist õnnestus eraldada veresooni meenutavaid struktuure. Samuti avastati peptiide ja valke, mis ei olnud mikroobset päritolu, mis viitasid võimalusele, et need olid tõepoolest dinosauruste jäänused.
Uuring näitas ka, et kivistumiskeskkond ei mõjutanud kudede säilimist oluliselt ning mõned proovid sisaldasid endiselt elujõulisi kudesid. Need tulemused kinnitavad varasemaid teadusuuringuid, mis viitavad pehmete kudede pikaajalisele säilimisele ja loovad uusi võimalusi iidsete biomolekulide uurimiseks.
