13. veebruaril 1945 alustasid Briti õhujõud rünnakut Saksamaa idaosas asuva Dresdeni linna vastu. Järgnenud päevadel heitsid Briti ja USA pommitajad linna peale ligi 4000 tonni pomme. Tekkis täielik tulepõrgu, mille tõttu hukkus 25 000 inimest, mis hävitas linna ajaloolise keskuse ning imes õhu elavate kopsudest, lämmatades need, kes püüdsid leekide eest põgeneda.

Dresdeni hävitamine ei olnud erand. Liitlasvägede pommitajad tapsid kümneid tuhandeid inimesi ja hävitasid suuri alasid ka Kölni, Hamburgi ja Berliini, samuti Jaapani linnu Tokyot, Hiroshimat ja Nagasakit rünnates. Kuid Dresdeni pommitamisest on saanud üks Teise maailmasõja kõige vastuolulisemaid sündmusi. Paljud on seadnud kahtluse alla selle rünnaku sõjalise väärtuse. Isegi Briti peaminister Winston Churchill väljendas vahetult pärast rünnakut oma kahtlusi, kirjutades memorandumi, kus ta leidis: „On aeg üle vaadata Saksamaa linnade pommitamise vajadus, mida põhjendatakse küll erinevalt, kuid mille eesmärk on siiski terror.“