Nõo reaalgümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja: ma ei ütleks, et vanasti oli taevas sinisem ja rohi rohelisem

Laupäeval „Rakett69“ teadusvõistlusel osalejate tegutsemist hinnanud Nõo reaalgümnaasiumi direktori Jaanus Järveoja arvates näitab saade, et õppeained ei ole ainult valemid ja keerulised arvutused, vaid võivad lahendada reaalelulisi probleeme. „See on ühele noorele inimesele väga kasulik ja arendav kogemus!“ leiab ta.

Mis oli teie jaoks „Rakett69“ külaliskohtuniku rollis kõige huvitavam või üllatavam?

Oli huvitav näha saate salvestamise nn köögipoolt. Tore, et meiega oldi nii kannatlikud, kui laused vahel segamini läksid. Sain kinnitust, et seda saadet teevad väga entusiastlikud ja professionaalsed inimesed. Nagu ka see, et saates osalevad väga tublid ja leidlikud noored.

Kas saates esitatud ülesanded või lahendused meenutasid teile midagi teie enda õpilase- või õpetajaajast?

Otseselt mitte, kuna õpetaja ise tunniplaani ei koosta ning koolikella ei konstrueeri. Kuid üks oli huvitav loogikaülesanne ja teine eeldas tehnilist taipu. Etteütlust kuulates meenus küll aeg, kui ise koolipingis istusin. Küll aga meenutas saade õpetajana neid hetki, kui õpilased saavad millegi keerulisega hakkama ja siis siirast rõõmu tunnevad.

Kuidas hindate „Rakett69“ mõju noorte teadushuvi kasvatamisel ja üldisele reaalainete populaarsusele?

See on suurepärane saateformaat! Ja on hästi oluline, et nüüd on toimunud areng väljaspool saadet ehk Rakett69 toimub ka koolides (s.h. noorematele õpilastele).

Saade näitab, et õppeained ei ole ainult valemid ja keerulised arvutused, vaid võivad lahendada reaalelulisi probleeme. Võib öelda, et kui juba üks õpilane tänu sellele saatele seob ennast teadusega, reaalainetega, siis on miinimumprogramm täidetud.

Millise sõnumi sooviksite „Rakett69“ osalejatele ja vaatajatele edastada, kes võib-olla kaaluvad reaalainete õppimist?

Saate salvestamisel nähtu ning meie koolist osalenud õpilaste tagasiside kinnitab, et see on ühele noorele inimesele väga kasulik ja arendav kogemus. Soovitan kandideerida!

Reaalainetega tegelemine arendab loogilist ja ratsionaalset mõtlemist ning probleemide lahendamise oskust. Soovitan tegeleda! Reaalained aitavad maailma toimimisest paremini aru saada.

Milline oli teie enda koolitee? Kas teie reaalainete huvi tekkis varakult või kujunes see aja jooksul?

Olen lõpetanud Elva keskkooli ja Tartu ülikooli rakendusmatemaatika erialal. Kuna matemaatika ja füüsika mulle raskusi ei valmistanud, siis tekkis lõpuklassis mõte siduda end reaalainetega. Ja et arvuti oli aastal 1981 üks uus ja põnev nähtus, siis ilmselt see minu valikut ka mõjutas.

Kas mäletate mõnda õpetajat või hetke, mis teie valikuid teaduse või hariduse valdkonnas suunas?

Kaalusin ülikooli astumisel matemaatika ja füüsika vahel. Huvitaval kombel soovitas mulle rakendusmatemaatika suuna valida minu füüsikaõpetaja Aino Kurg. Üheks otsustamise põhjuseks oli ka asjaolu, et ma ei tahtnud kooli õpetajaks minna. Tol ajal ei saanud kõrgkooli lõpetaja ju ise oma töökohta valida, vaid toimus nn suunamine. Aga saatus tahtis, et minust saaks ikkagi õpetaja ja hiljem koolidirektor. Mida ma kuidagi ei kahetse.

Kas teie kooliaeg erines kuidagi tänasest koolikeskkonnast? Millised muutused paistavad kõige rohkem silma?

Loomulikult ei saa siin üle ega ümber tehnoloogia arengust. Mina leidsin näiteks siinust ja ruutjuurt vastava raamatu abil (kus ridades, veergudes järge pidades, õiget tulemust pidin otsima). Kriiditahvel on asendunud nutitahvliga ning arvuti on oluline töövahend. Ja muidugi nutitelefon kõigi oma plusside ja miinustega!

Kindlasti saab öelda, et koolivahetunnis oli palju rohkem vahetut suhtlemist. Ajastu märgid on õpilaste suurem õigusalane teadlikkus ja vaimse tervisega seonduv. Aga ma ei ütleks, et vanasti oli taevas sinisem, rohi rohelisem.

Miks otsustasite minna õppima just seda eriala ja kuidas kulges teie tee haridusvaldkonda?

Õpetajana ning koolidirektorina töötas ka minu ema. See oli ka põhjus, miks esialgu õpetajana töötamise välistasin (nägin, kuidas ema õhtuti töid ja vihikuid kontrollis, tunde ette valmistas). Aga ju see eeskuju kuskil minu alateadvuses ka positiivselt töötas.

Nagu ma eespool märkisin, õppisin rakendusmatemaatika erialal ehk arvuteid ja programmeerimist. Tööle asusin Nõo Keskkooli insenerina. Tegelesin õppetarkvara programmeerimisega. Kui õppeaasta keskel suri ootamatult Nõo kooli kauaaegne õpetaja Harry Keerutaja, oli kiiresti vaja kedagi, kes õppeaasta lõpuni matemaatikatunde annaks. Nii pandi mind ajutiselt tunde andma. Kuna ma olla sellega täitsa hästi hakkama saanud, siis soovitati ja asusingi matemaatikaõpetajana tööle täiskohaga. Nelja aasta pärast võtsin vastu väljakutse asuda tööle Nõo reaalgümnaasiumi direktorina.

Milline oli kõige olulisem õppetund või kogemus, mis teid juhina ja õpetajana on kujundanud?

Eks enda poolt kogetu, läbielatu kuskile ikka talletub ja meid mõjutab. Usun, et rohkem positiivses mõttes, aga vahel ka nii, et „mina küll nii ei teeks“. Kõige keerulisemad juhtumid on erimeelsused kolleegiga. Need on emotsionaalselt rasked ja alati ei lähe kõik nii nagu soovid. Aga õpetavad palju.

Üks hea kogemus, mis kinnitab, et sageli keeruline olukord liidab meeskonda, oli seoses meie kooli renoveerimisega 2012/13 õppeaastal. Terve kool tegutses siis hoopis Tartus, Nooruse tänava piirkonnas. Ligi 200 õpilast saime majutada Tervishoiu Kõrgkoolis ühiselamus. Oli keeruline, aga põnev ja huvitav kogemus.

Kuidas tekitate Nõo reaalgümnaasiumis õpilastes huvi reaalainete vastu? Kas kasutate ka näiteks Rakett69-laadseid praktilisi väljakutseid?

Muidugi eeldame, loodame, et need õpilased, kes meile 10. klassi tulevad, tunnevad huvi reaalainet vastu. Üldjuhul see nii ka on, aga ega küll küllale liiga tee. Meie kooli õpilased osalevad palju olümpiaadidel, konkurssidel (Känguru, Kajakas, Pulsar jt). Ja enne osalemist toimub ka ettevalmistus.

Astronoomiakursust annavad õpilastele Observatooriumi teadlased, aeg- ajalt külastame Tartu Ülikooli keemia, matemaatika, füüsika erialadega seotud õppehooneid. Üle aasta toimub väga praktilise väljundiga füüsika õpikoda.

Meie kooli õppealajuhataja Svetlana Keisk on läbinud Rakett69 juhendajate koolituse ja on seda kursust läbi viinud. Oleme nüüd juba kolm aastat teinud lühikese koolituse saatesse kandideerijatele.

Millised on Nõo reaalgümnaasiumi eripärad ja tugevused, mis aitavad reaalainete õppimist toetada?

Alustuseks tuleb märkida, et reaalsuunas on suunaainete mahud oluliselt suuremad kui riiklikus õppekavas- matemaatikas 18 kursust (osad rühmatundidena), füüsikas 11 kursust (osad rühmatundidena), arvutiõpetuses 7 kursust (kogu õppetöö väiksemates rühmades). Ehk meie kooli õppekava toetab väga oluliselt reaalainet õppimist.

Üks suur eripära, tugevus ja positiivne aspekt on meie ühiselamu 240-le õpilasele. Õpilased on 5 päeva nädalas koos ja toimetavad - õpivad, lahendavad ülesandeid, mängivad pilli ja palli, suhtlevad, korraldavad toredaid ühitusi. Tasakaalus toimetamine loob eeldused raskeks vaimseks pingutuseks.

Nagu eespool märgitud, toimub meil palju olümpiaade, ainevõistlusi. Tublimaid tunnustatakse, autasustatakse. On lisatunnid nii edukamatele olümpiaadilistele kui ka neile, kelle jaoks õppekava läbimine lisaaega nõuab.

Kas oskate tuua mõne eduka näite projektist, mille üle olete eriti uhke?

Ma loodan ja usun, et selleks kujuneb projekt, millega me asume välja töötama inseneeria ainekava gümnaasiumitele. Jaanuari keskel saime teate, et meie taotlus oli edukas ning nüüd ootab ees suur töö.

Otsustasime kandideerida, kuna avame õppeaastal 2025/26 uutele õpilastele inseneeria õppesuuna (lisaks olemasolevatele IT, reaal- ja loodussuunale).

Aga oleme viimase 12 aasta jooksul olnud üheks pilootkooliks päris mitme ainekava arendamise projektis (statistika õpetamine arvuti abil, majandusmatemaatika, nanoteadused, informaatika valikkursus ja küberkaitse ainekava).

Kuidas näete reaalainete rolli Eesti haridussüsteemis lähitulevikus? Kas on valdkondi, mida tuleks veel arendada?

Arvan, et reaalained ja nendele põhinevad inseneeria/tehnoloogiasuunas õppijad on oma elu järgmises faasis nii meie hariduse kui ka majanduse veduriks. Tehisaru ära kasutamine ja õpetamine on suur võimalus ja väljakutse. Ka koolis.

Milliseid nõuandeid annaksite noortele, kellel on huvi teaduse vastu, kuid kes pole kindlad, kas see sobib neile?

Esimene võimalus enese testimiseks, proovile panemiseks on kindlasti uurimis-, praktiline töö, mille iga noor peab gümnaasiumis koostama. Praktilise tööna ürituse korraldamine on ka tore ja koolile vajalik, aga just gümnaasiumi uurimistöö võiks olla esimene tõsine samm teaduse suunas.

Veel soovitan osaleda erinevatel ainekonkurssidel ja võistlustel. Väga palju gümnasistidele huvitavaid ettevõtmisi korraldavad kõrgkoolid. Tasub nende infot jälgida ning osaleda.

„Rakett69“ saatesari valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti teadusagentuuri ja produktsioonifirma Vesilind koostöös. Projekti rahastab Eesti teadusagentuur Euroopa Liidu kaasrahastusel. Teadusvõistlus alustas ETV ekraanil esimest korda 2011. aastal. Kõik senised 14 hooaega on leitavad Jupiterist https://jupiter.err.ee/1038463/rakett-69.