REPLIIK | Ettevõtjast poliitik: miks ei pea Meta-sugused globaalsed gigandid endiselt Eestile mitte sentigi maksma?

„Ka Eesti peaks globaalsete tehnoloogiaettevõtete maksustamise aktiivselt päevakorda võtma,“ leiab Gerry Konnov.

Eelmisel nädalal selgus, et justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) soovib anda Metale ehk Facebookile 4 miljardit eestikeelset sõna. Seda kasutataks Meta AI ühe keelena. Ühelt poolt ma nõustun: kui me tahame, et eesti keel säiliks, peame õpetama me ilusat keelt ka tehnoloogiale. Arvestades, et mitu poliitilist jõudu hoiavad jõuga vene keelt teise keelena ja enamik nooremast põlvkonnast ei pea eesti keelt millekski, pigem väänatakse eesti keelt estonglish’iks. Sellisest vaatest oleks ju me keele säilimine igati positiivne. Eestikeelne sisu on küll tore, kuid mis selle taga on? Avanev pilt enam nii roosiline ei ole.

Rohkem kliente, rohkem käivet, rohkem kasumit, rohkem tehnilisi lahendusi, vähem inimesi, maksud ja trahvid. Jõupositsioon. Nihkume tasapisi seni ulmefilmides, nagu „Blade Runner“, kajastatud ajastusse, kus suurfirmad juhivad maailma, suunavad arvamusi, ütlevad, mida tohime ja mida ei tohi teha. Mida mõelda, kuhu istuda, millal plaksutada ja millal vait olla. Modernne orjakaubandus – meiega ei kaubelda füüsilisel tasandil, kuid tehnoloogilisel küll.