Enefit Greeni juhatuse liikme soovitus noortele: alustamine on kõige tähtsam!

„Rakett69“ teadusvõistluse laupäevases osas külaliskohtunikuna tegutsenud Enefit Green juhatuse liige Innar Kaasik leiab, et taolised võistlused avaldavad noorte arengule suurt mõju. „Projektipõhised ülesanded ja reaalsed väljakutsed teevad õppimise huvitavamaks ning aitavad mõista teaduse ja tehnoloogia tähtsust,“ on igapäevaselt taastuvenergiaga valdkonnaga tegelev mees veendunud.

Kaasik meenutab oma kooliaega ning tõdeb, et mõistis juba varakult reaalainete tähtsust. „Mind huvitas tol ajal arhitektuur, mis ühendab loovuse ja inseneriteadmised. Samas oli mul perekonnas tugev energeetikavaldkonna taust, sest mu isa oli energeetik. Mäletan hästi, kuidas isa aitas ehitada Jõgevamaa elektrivõrgu, ja tahtsin samamoodi teha suuri asju nagu tema.“ Mehe sõnul innustas just isa eeskuju ka teda energeetikavaldkonda valima. „Tallinna Tehnikaülikool oli minu jaoks ainuke valik ja suur unistus, sest sealt on tulnud paljud Eesti tippinsenerid. Tahtsin olla osa sellest kogukonnast, kus tehnilised teadmised ja innovatsioon käivad käsikäes,“ selgitab ta oma kindlat sihti.

Koolis mõjutasid teda eelkõige füüsika ja kujutava geomeetria pedagoogid. „Füüsika andis loogilise arusaama maailmast, kujutav geomeetria aga arendas süsteemset mõtlemist ja ruumilist kujutlusvõimet – mõlemad oskused on inseneerias hädavajalikud. Need ained panid aluse analüütilisele mõtlemisele ja kujundasid mu huvi tehnika ja inseneeria vastu.“

Kuidas aga koolides praegu noorte huvi reaalteaduste vastu suurendada? Kaasik on veendunud, et oluline on praktiline õpe ja seoste loomine igapäevaeluga. „Koostöö ettevõtete ja ekspertidega aitab siduda teooriat praktiliste probleemide lahendamisega. Projektipõhised ülesanded ja reaalsed väljakutsed teevad õppimise huvitavamaks ning aitavad mõista teaduse ja tehnoloogia tähtsust,“ lisab mees.

Kaasik ise alustas peale ülikooliõpinguid tööd Eleringis liinide tehnoloogia spetsialistina, mis andis talle esmase kogemuse elektriülekande toimimisest. Hiljem tegeles ta suurte liinide ja alajaamade projektijuhtimisega, mis õpetas juhtima keerukaid infrastruktuuriprojekte. „Siis liikusin Elektrilevisse, kus töötasin varahalduse juhina ja juhatuse liikmena, mis avardas minu vaadet energeetika süsteemsele juhtimisele. Edasi aga suundusin karjääriredelil Eesti Energiasse ja sukeldusin taastuvenergia väljakutsete rohkesse maailma. Põhjust on olla uhke, et Eesti Energia taastuvenergia ettevõttest on välja kasvanud üks Baltikumi juhtivaid taastuvenergia ettevõtteid Enefit Green.

Oma praeguses töös Enefit Greeni juhatuse liikmena, kus meeskond vastutab igapäevase tootmistegevuse tagamise ja varade haldamise eest viiel koduturul, leiab ta nii väljakutseid kui ka põnevaid võimalusi. „Meie tegevus hõlmab mitut riiki ja erinevaid kultuurilisi keskkondi, mis teeb töö mitmekesiseks. Sektori kiire areng, uued tehnoloogiad ja muutuvad regulatsioonid nõuavad kiiret otsustusvõimet. See teeb töö väljakutsuvaks, aga ka väga motiveerivaks,“ selgitab ta rahulolevalt. „Samuti on mul võimalus panustada järelkasvu arengusse, mis on valdkonna kestlikkuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Käin ise koolides noortele taastuvenergeetikat tutvustamas ning olen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hariduse töögrupi liige. Seal oleme viimastel aastatel tegelenud ja panustanud Eestis esmakordselt elektrituulikute tehnikute õppe käivitamisse Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Kuressaare Ametikoolis.“

Väljakutseid jätkub aga piisavalt. Kaasiku kinnitusel on Enefit Greenil keskne roll Eesti ja Baltikumi taastuvenergia eesmärkide saavutamisel, kuna ollakse piirkonna üks juhtivaid taastuvenergia tootjaid ja arendajaid. „Meie ülesanne on tagada, et roheline energia muutuks peamiseks elektritootmise allikaks, aidates samal ajal kaasa energiajulgeolekule ja CO₂ heite vähendamisele.“

Oodatud tulemuste saavutamiseks on vaja veelgi efektiivsemalt kasutusele võtta võtmetehnoloogiad: digitaliseerimine, masinõpe ja suurandmete analüüs. „Enefit Greenis oleme neid lahendusi juba rakendanud, et optimeerida tootmist ja parandada töökindlust. Üheks suureks edasiminekuks on keskse 24/7 toimiva monitoorimis- ja juhtimiskeskuse loomine, mis võimaldab reaalajas hallata meie tuule- ja päikeseparke,“ selgitab Kaasik. „Samuti aitavad masinõpe ja andmeanalüüs tuvastada hooldusvajadusi senisest varem ning optimeerida energiavooge, muutes süsteemi paindlikumaks ja usaldusväärsemaks.“ Enda karjääriredelile tagasi vaadates leiab ta, et kõige tähtsamad on alati olnud tugev meeskond ja koostöö. „Suuri projekte ei vii ellu üksinda,“ on mees veendunud. „Samuti olen õppinud, et väljakutsed on sageli parimad võimalused kasvamiseks.“

Noortele on Kaasikul kindel soovitus: „Olge uudishimulikud ja otsige võimalusi – alustamine on kõige tähtsam! Külastage karjääripäevi, osalege avatud uste päevadel ja otsige praktikavõimalusi, et saada reaalseid kogemusi. Ärge kartke küsida ja uurida – iga samm viib lähemale tulevikukarjäärile taastuvenergia valdkonnas. Enefit Greenis on turgudeüleselt mitmed noored alustanud oma karjääri just praktikakohtadelt ja hiljem jäänud meie meeskonda täiskohaga tööle. Selline kogemus aitab luua tugeva aluse ja annab kindlustunde, et olete õiges valdkonnas.“

Mehe sõnul on järelkasvu arendamine Enefit Greenis strateegiline investeering. „Panustame teadusvõistlustesse nagu „Rakett69“ ning teeme tihedat koostööd kutseõppeasutustega, et aidata kaasa vajalike spetsialistide väljaõppele. Näiteks andsime Kuressaare Ametikoolile tuulikulabad, mida hakatakse kasutama 2025. aasta sügisel algavas elektrituuliku labade hooldajate õppes. Sellised praktilised õppevahendid aitavad õpilastel omandada vajalikke oskusi reaalsetes töötingimustes ja toetavad kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu. Lisaks tehakse tihedat koostööd Pärnu Kutsehariduskeskusega, kus juba koolitatakse elektrituuliku tehnikuid.“

Kaasik on veendunud, et noorte koolitamine ja kaasamine taastuvenergia valdkonda pakub ettevõttele erinevaid eeliseid. See mitte ainult ei aita tagada tööstuse pikaajalist arengut, vaid tugevdab ka kohalikke kogukondi, loob uusi töövõimalusi ja toetab regiooni arengut läbi hästi tasustatud töökohtade maksutulu laekumise kohalikku kogukonda. Lisaks pakub see noortele võimaluse jääda oma kodukohta, pakkudes neile tugevat professionaalset perspektiivi ja kindlat tulevikku.

Oma külaliskohtuniku rollile „Rakett69“ saates tagasi vaadates on ta kindel, et sellised võistlused avaldavad noorte arengule suurt mõju. „“Rakett69“ äratab huvi teaduse ja tehnoloogia vastu ning pakub praktilisi ülesandeid, mis arendavad probleemilahendusoskust ja loovat mõtlemist. Mul on hea meel, et saates käsitletakse aktuaalseid teemasid, näiteks tuuleenergia. Tuuleenergial on meie energiasüsteemis oluline koht ning sellised saated aitavad avada selle energiatootmise viisi erinevaid tahke ja selgitada kohta meie energiasüsteemis.“

„Rakett69“ saatesari valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti Teadusagentuuri ja produktsioonifirma Vesilind koostöös. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu kaasrahastusel. Teadusvõistlus alustas ETV ekraanil esmakordselt 2011. aastal. Kõik senised hooajad ja saated on leitavad Jupiteris https://jupiter.err.ee/1038463/rakett-69.