Koolis oli Marek tõeliselt sihikindel õpilane. „Kõik eesmärgid, mis olen endale seadnud - näiteks mis hindeid soovin saada ja mida üritan mingist ainest väärtusena kaasa võtta - nende nimel olen alati vaeva näinud,“ kinnitab ta. „Sama sihikindel olen siiani - hetkel õpin Tartu Ülikooli arvutitehnika ja robootika magistriõppekavas kosmosetehnoloogia suunal.“ Mareki sõnul tekkis huvi tehnoloogia vastu juba päris noorena ning sellest lähtudes ongi ta oma valikuid teinud. Õppeainetest meeldisid talle koolis eelkõige matemaatika ja kehaline kasvatus. „Matemaatika andis kindlasti palju kaasa, õpetades töötama probleemide kallal samm-sammu haaval ning mõtlema igast lahendusest loogiliste jadade ja seostena,“ hindab ta tagantjärele.

Peale kooli suundus Marek Tallinna Tehnikaülikooli informaatika erialale, kuid lapsepõlves astronaudiametist unistanud mees hoidis silma peal ka kosmoseteemadel. „Uurisin aeg-ajalt Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) veebilehte, kas saaksin kuidagi selles valdkonnas tegutseda. Kuna ESA värbamispoliitika nõuab magistrikraadi ning minul seda tol ajal ei olnud, siis matsin lootuse seal töötada mingiks ajaks maha.“

Mereväes oli Marek puutunud kokku sidesüsteemidega, kust arenes edasi huvi raadioside vastu. „Kuidas me saame kätte 10cm*10cm*10cm kuubikust üldse mingeid kasutatavaid andmeid? See suurus on tavalise üks 1U kuupsatelliidi suurus ning neid lendab ümber maa juba päris palju,“ selgitab ta õhinal. „Sellised satelliidid lendavad umbes 500 km suurusel orbiidil, osad veidike kõrgemal, osad madalamal, mille nimi on Low Earth Orbit (LEO). Maal sõidad vahel mõnikümmend kilomeetrit linnast välja ja mobiililevi pole, aga see väike satelliit, mis seal üleval lendab, suudab ikka ühenduse saada ja igasuguseid andmeid tagasi Maale saata.“ Kosmos tõmbas Marekit magnetina enda poole ning seetõttu suundus ta õpinguid jätkama Tartu Ülikooli magistrantuuri. „Ülikoolis on tohutult põnev, kuid päevas on kõige tegemiseks ainult 24 tundi. Nii Tudengisatelliidi kui ka Kuupkulguri projektid on väga ägedad, viimasesse loodan ka ise peagi panustada,“ avaldab Marek.

Ülikooliõpingute ajal avastas kosmosehuviline mees, et valdkonnas tegutsemiseks ei peagi mujale kolima, vaid ka Eestis on võimalused olemas. CGI on laia haardega rahvusvaheline tarkvaraettevõte, kus on erinevatesse kosmoseprojektidesse juba mituteist aastat panustatud siinsamas, Tallinnas ja Tartus.

Marek luges nende veebilehte uurides uudist suvepraktika kohta. „Mind paelus kõige enam fakt, et praktikal saan tutvuda lahedate inimestega, kes igapäevaselt kosmosevaldkonnas tegutsevad. Veelgi enam motiveeris pingutama võimalus, et saaksin ka ise tulevikus kosmosevaldkonna arengus kaasa lüüa.“ Marek meenutab, et praktikatiimi koostöö oli hea ja töö sujus hästi. „Kuid kõige lahedam oli ikkagi päriselt töötava toote valmis ehitamine. Alustades praktiliselt tühjast mallist ning jõudes töötava tooteni 5 nädalaga, mis loob kliendile väärtust, oli vägagi meeldejääv kogemus.“

Mehe kinnitusel andis praktika uusi teadmiseid ja oskuseid, mida sai hiljem igapäevatöösse kaasa võtta. Näiteks tiimitöö kogemuse, mida kodus üksi arendada ei saa. „Kuidas kellegagi koos töötada ja kuidas kõik puslejupid kokku sobituvad nii, et iga inimene teeb osa suuremast tervikust, oli väga lahe,“ leiab ta praktikale mõeldes. „Ka oli motiveeriv projektiga kaasnev ajaline surve ning tunne, kuidas kõik töötavad koos sama eesmärgi nimel.“ Lisaks arenes Marek tohutult ka oma erialal - programmeerimises. „Viie nädalaga oli areng meeletu ning pidev tagasiside ülemuselt ja seeniorarendajalt aitasid koodi meeletu kiirusega paremaks teha.“

Noorena ESA-s töötamisest unistanud mees sai peale praktika läbimist töökoha CGI-s ning tegeleb seal nüüd tarkvaraarendusega - ja justnimelt ESA jaoks. „Mu igapäevatöö koosneb paljudest erinevatest asjadest. Alates kliendiga suhtlusest ning mõistmisest, mis vajadusi ja nõudeid teatud funktsionaalsusega oodatakse,“ selgitab Marek. „Järgmisena lahenduse välja mõtlemine ning struktuuri tekitamine. Seda on vaja enne, kui tarkvara arendama saab hakata, sest läbimõeldud plaaniga on head tarkvara palju kergem kirjutada. Seejärel tuleb ikkagi alati ka tükeldada lahendus väiksemateks alamtükkideks ning arendama hakata.“

„Minu jaoks on väga inspireeriv olla väike osa inimkonna kosmose-uurimisest ning anda sellesse oma panus,“ on Marek õnnelik. „Kõige põnevam on teadmine, et see mida ma teen, leiab ESA-s praktilist kasutust.“

Noortel informaatikatudengitel soovitab mees kindlasti CGI suvepraktikaprogrammi kandideerida. „See annab head alustalad ja tutvused. Lisaks on CGI praktikaprogramm eriline selle poolest, et saad limiteeritud aja jooksul luua midagi valmis ja töötavat,“ julgustab ta võimalusest kinni haarama. „Viie nädalaga on võimalik meeletult areneda ja nende kogemuste ja oskustega on juba palju kergem tarkvaraarendajana muid projekte teha. Praktika eduka läbimise järel ja sobivate vabade töökohtade olemasolul on võimalus saada samas ettevõttes ka püsivalt tööd.“ CGI tasutatud praktikaprogrammi kohta leiab täpsemat infot siit - https://www.cgi.com/ee/et/suvepraktika.

Rakett69 teadusvõistlusele elab Marek võimalusel alati kaasa. „Saade ja selle ülesanded on noortele väga heaks proovikiviks, mis valmistavad neid loovalt mõtlema ja lähenema probleemidele natuke teisest küljest kui igapäevaelus võib kohata.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid