Altin hindas kohtunikurollis väga noorte võimet kiirelt adapteeruda ning vajadusel uusi metoodikaid kasutada. „Marsi-missiooni ülesande juures oli põnev jälgida, kuidas info liikus viitega ning osalejatel läks aega mõistmaks, et parim viis on katse-eksituse meetod. Polnud mõtet kulutada aega planeerimisele ning seejärel avastada, et robot ei liikunud sinna, kuhu vaja.“

Mehe enda koolitee sai alguse Elvas, kus tema koolivennaks oli füüsik ja „Rakett69“ saatejuht Aigar Vaigu. „Meil oli põhikoolis huvitav füüsikaõpetaja, kes andis võimaluse tunniväliselt rohkem teha ning mängida katsevahenditega. Aigariga olime tihti peale tunde füüsikaklassis ning proovisime erinevaid katseid, mida tundides ei tehtud,“ meenutab Altin. „Aga see oli pigem üks osa tervikust. Seda võiks nimetada tolle aja füüsika huviringiks. Käisime koos Aigariga ka füüsikaolümpiaadidel.“ Mehe kinnitusel inspireeris teda ka keemia ning ta viis kodus läbi katseid väikese komplektiga ning keevitusballoonist saadud hapnikuga.

Külaliskohtuniku sõnul on oluline teadvustada, et õpetaja võimuses on noori inspireerida, kuid nende võimuses on ka õpilaste huvi reaalainete vastu ära kaotada. „Kahjuks ikkagi juhtub, et vastakad tunded valdkonna vastu on tingitud just õpetajast,“ on Altin veendunud. „Õpetajat aitab tema töös kindlasti edasi kvaliteetne riistvara ning metoodilised koolitused. Aga tuleb aru saada, et kõnetame innovaatoreid. LTT õpetajate vähesus on probleem ning tulevikus hakkab ilmselt lõiming olema lahendus, kui koolivälised teenusepakkujad aitavad saavutada õppekavas seatud eesmärke.“

Altini sooviks oli peale gümnaasiumi minna õppima lennundust, kuid piloodiõpingutele teda vastu ei võetud. „Kaks klassivenda läksid arvutitehnikat õppima ja kuna arvutid ei olnud mulle võõrad, siis läksin samuti. Õppisin Tartu ülikoolis ning ei teadnud siis veel, mis minust täpsemalt saab. Programmeerimine aga hakkas meeldima ning sain sellega hästi hakkama. Magistrantuuris tegi juhendaja professor Alvo Aabloo ettepaneku süveneda koolirobootika teemasse, mida keegi Eestis tol hetkel ei ajanud. Koos kolleegi Ramoniga hakkasimegi otsast ehitama süsteemi, mis tänaseks on jõudnud pea igasse Eesti kooli,“ meenutab ta esimest kokkupuudet praeguse missiooniga. Suurimateks õppetundideks peab Altin kontakte ning nende olulisust. Samuti töötahet ning arusaama, et edu on 1% annet ja 99% tööd.

Eesti Teadushuvihariduse Liidu peamine eesmärk on olla toeks oma liikmetele, aidata neil areneda ja tõsta valdkonna tulemuste kvaliteeti. Altini sõnul saavutatakse seda läbi koolituste, poliitika kujundamise, populariseerimise, arenguseminaride, võrgustamise, õppereiside ning hullude ideede elluviimise. „Aga seda kõike on seni toetanud HTM ning ka teadushuvihariduse valdkonna toetus läbib kärpeid,“ on mees mõtlik. „Suureks väljakutseks on õpetajate, võistluste ja vahendite puudus. Õpetajaid oleme juurde toonud läbi alustava huviringi juhendaja koolituse. Viimase kolme aastaga on koolitatud välja umbes 45 uut LTT valdkonna huvihariduse juhendajat. Vahendeid on alati puudu ning rohkemgi on hetkel puudu võimalustest neid soetada läbi toetusmeetmete.“ Mehe kinnitusel on LTT valdkond väljunditest sõltuv ning vajab võistluseid, eriti robootika. Nüüd pole võistlustel enam katterahastust nagu seda oli 5 aastat tagasi. „See kõik on poliitikakujundamise ning huvikaitse küsimus, kus teeme, mis suudame, aga siinkohal on vaja kõrgemal tasandil poliitilisi otsuseid.“

Altini arvates on Eestis puudu „Suur plaan“ ehk eesmärkide kogum ning nende saavutamise viis. „Paljud organisatsioonid ning inimesed jooksevad LTT valdkonna puuduste parandamisel mingites suundades, mis tihti ei kattu ning ei aita kaasa päris probleemide lahendamisele. Peame ühiselt läbi mõtlema, milline on ökosüsteem, millega noor juba lasteaiast saati kokku puutub ning mis annab talle väljakutseid pakkuva teekonna teadushuvi ning reaalainete maastikul,“ on ta kindel. „See on ka okei, kui laps seda valdkonda ei vali, see ei olegi eesmärk. Eesmärk on pakkuda kvaliteetset võimalust ning kuidas erinevad osapooled sellesse panustada saavad.“

Liidu suurimateks saavutusteks peab Altin avatud teadusringide päeva ning ka e-huvikooli, kus õpetajad andsid huviringe üle veebi nii koolides kui ka kodudes. „Viisime läbi ka teadusuuringu ning leidsime, et õpilaste huvi ja motivatsioon LTT ainete vastu ei ole langenud. Tänaseni õpetab Võrumaa õpetaja Uulu Põhikoolis huviringi,“ on ta uhke. „Oleme korraldanud ka õppereise, mis annavad õpetajatele võimaluse saada uusi ideid ning leida motivatsiooni. Järgmisel aasta saab teadushuvihariduse liit kümneaastaseks. Usun, et oleme valdkonda suutnud enam vähem hästi esindada oma piiratud ressursside tingimustes ning oleme organisatsioonina teinud läbi tohutu arengu.“ Lähiaastate fookuses on saada valmis „Suur plaan“ ning leida tagasitee rahastuse juurde, mille vähesuses valdkond täna vaevleb.

Noortele on Altinil samuti soovitus: proovige ja katsetage! „Leidke robot, leidke õpetaja ning mängige veidi. Ükskõik, millist eriala kaalute,“ soovitab mees. „Kõrghariduse väljalangemise peamised põhjused on sisemise motivatsiooni puudumine ning eriala sobimatus. Ärge tulge õppima, kui te ei tunne aine vastu sisemist põlemist või huvi. See on nii teie kui kõrgkooli jaoks raisatud aeg. Õppige tundma ennast ja oma huvisid ning tehke teadlik valik.“

„Rakett69“ saatesari valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti Teadusagentuuri ja produktsioonifirma Vesilind koostöös. Projekti rahastab Eesti teadusagentuur Euroopa Liidu kaasrahastusel. Teadusvõistlus jõudis esimest korda ETV ekraanile 2011. aastal. Kõik senised hooajad ja saated on leitavad Jupiteris https://jupiter.err.ee/1038463/rakett-69.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid