Teadlased avastasid planeedi WASP-127b, mis asub üle 500 valgusaasta kaugusel Maast ja millel möllavad erakordselt kiired, 33 000 km/h (20 000 miili/h) kiirusega tuuled. See gaasihiiglane, mis on suurem kui Jupiter, kuid palju väiksema tihedusega, on üks kummalisemaid taevakehasid, mida astronoomid seni kunagi näinud on. Teadlased avastasid planeedi ekvaatori ümber kulgeva ülikiire ülehelikiirusel liikuva õhuvoolu, mis liigub kiirusega, mis on kuus korda suurem kui planeedi enda pöörlemine.

Avastus tehti Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) suure teleskoobi CRIRES+ instrumendi abil, mis võimaldas jälgida planeedi atmosfääri ja koostist. Tuvastati veeauru ja süsinikmonooksiidi olemasolu, kuid teadlasi üllatas atmosfääri kaheosaline liikumine – osa liikus pinnast eemale, teine osa pinna suunas. See viitas võimsatele voogudele, mis planeedi ekvaatorit ümbritsevad.

WASP-127b ilmastikukaardilt selgusid ka olulised temperatuurierinevused: planeedi poolused olid jahedamad kui muud piirkonnad, ning hommiku- ja õhtu poolel oli märgata õrna temperatuurikontrasti. Need detailid viitavad keerukatele ilmastikusüsteemidele, mis sarnanevad mõnes mõttes meie Päikesesüsteemi planeetide ilmastikuga.

Avastus on oluline samm eksoplaneetide uurimisel, aidates mõista nende dünaamikat, kuumuse jaotumist ja keemilisi protsesse. See teadmine võib pakkuda uusi vaatenurki mitte ainult planeetide moodustumise mehhanismidele, vaid ka meie oma Päikesesüsteemi päritolule. Tulevikus valmiv Ülisuur Teleskoop (ELT) tõotab veelgi täpsemaid uuringuid kaugete planeetide ilmastiku kohta, avades ukse uutele kosmoseavastustele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena