„Ma ei võta oma elu selliselt, et mul on töö ja siis on elu, mis on väljaspool tööd. Olen oma elu sättinud nii, et ma olen tervik. Minu palgatöö, hobid, õpingud, pere, sõbrad on lõimitud tugevaks tervikuks ja üks tugev lõim selle sees on ka minu tegevuste rahvusvahelisus,“ ütleb Kõiv.

Taskuhäälingus vaadatakse tagasi Kõivu projektidele ning meenutatakse, kuidas Eestis üldse noorsootööd üles ehitatud on.

„Edukas projekt peab olema tulevikku vaatav ja empaatiline,“ teab Kõiv. Sest oluline on mõelda nendele inimestele, kes projektis osalevad. Et inimesed tunneks ennast projektis osaledes hoituna.

„See, mis toimub lapse või noore jaoks koolis, peab kokku langema sellega, mis toimub koolist väljas,“ ütleb Kõiv. Tema sõnul ei saa projektide mõju mõõta rahas ning taoline vaade on aegunud. Mõju on palju mitmekihilisem, nii ühiskondliku kui üksikisiku arengu vaatest. Samas kajastub Kõivu hinnangul inimese isiklik kasv läbi projektide organisatsiooni, maakonna ja lõpuks kogu riigi arengus.

„Keskenduda tuleb noorele ja tema unistusele. Ning mida tema ise saab selle heaks ära teha,“ rõhutab ta.

Millised projektid on Kõivul käsil praegu? Ja miks? Kuidas on aastate jooksul projektid muutunud? Seda kõike saab kuulata juba taskuhäälingust.

Erasmuse taskuhääling, saatejuht Sabina Sägi ja Kerli Kõiv

Jaga
Kommentaarid