Riigilaevastiku teatel on Eestile vajaliku jäämurdja maksumus ligikaudu 122 miljonit eurot ning CEF kataks ehituskuludest umbes poole. Ülejäänud kuludele tuleb leida vajalik kate riigieelarvest.
Hetkel on Eesti käsutuses kolm jäämurde võimekusega laeva: Tarmo, Eva-316 ning riigi poolt prahitud Botnica. Neist Eva-316 tegutseb peamiselt Pärnu lahes, teised kaks Soome lahes.
Seejuures lõpeb 1963. aastal ehitatud Tarmo teenistus tänaste plaanide kohaselt 2028. aastal. Algselt veeteede hoolduseks projekteeritud Eva-316 on hilisema vööri tugevdamise tulemusel samuti jää murdmisel asendamatu, kuid ka tema on tänaseks merel tegutsenud juba 43 aastat. Keskmiselt peetakse jäämurdja elueaks 50 aastat.
Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma sõnul peaks uus jäämurdja vastama spetsiaalselt kohalikele oludele ning suutma töötada vastavalt vajadusele nii Soome lahes, aga ka näiteks oluliselt madalama veega Pärnu lahes.
Lisaks jäämurdmisele võiks laev täita ka teisi funktsioone, näiteks reostustõrje, päästetööde ning teadusuuringute toetamist. Samuti tuleb uue jäämurdja projekteerimisel arvestada keskkonnanõuete, sh alternatiivkütuste kasutamisega.
„Kriitilist vajadust uue jäämurdja ehitamiseks kinnitavad ka Eesti, Soome ja Rootsi ühise WINMOS projekti raames tehtud põhjalikud analüüsid,“ viitab Laasma. Sama järelduseni jõudis ka Transpordiameti eelmisel aastal tellitud rahvusvaheline uuring, milles Eesti ja Soome teadlased vaatlesid nii tuleviku kliimamuutusi kui ka jäämurde vajadust Läänemerel.
Riigilaevastiku tellimusel valmis tänavu jaanuariks ka rahvusvaheliselt tunnustatud Soome ettevõtte Aker Arctic koostatud Eesti jäämurdja teostatavusuuring. Selles analüüsiti laeva erinevate funktsioonide ja riigi ootuste teostatavust, sh laeva ristkasutatavust, erinevate alternatiivkütustega seonduvat ning kõige selle mõju ehitus- ja opereermiskuludele. Kõik viidatud uuringud on ühtlasi aluseks esitatud rahastuse taotlusele.
„Kuigi viimased talved olid ilmastiku osas võrdlemisi soodsad, peame jätkuvalt arvestama vajadusega hoida külmemal ajal meie mereteed jääst vabad. Ühtlasi tasub silmas pidada, et kavandatav laev pole mõeldud ainult jää murdmiseks, vaid seda saab kasutada mitmel otstarbel – näiteks veealuse taristu kaitsmiseks,“ märkis taristuminister Vladimir Svet.
Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma tõdes veel, et uue jäämurdja ehitamine on Eesti sadamate talvisel ajal avatuna hoidmiseks ja kaubavahetuse toimimiseks kriitiliselt vajalik investeering.
„Kui sadamad jäätuvad, võib meritsi liikuv transport seiskuda, põhjustades ulatuslikku kahju ning häirida riigi varustuskindlust. Lisaks on jäämurdevõimekus strateegilise tähtsusega ka liitlaste laevade liikumiseks ehk laiemalt julgeoleku tagamiseks Läänemerel,“ selgitas Laasma.
„Arvestades projekteerimise ja ehitamise keerukust, võib uue jäämurdja valmimine võtta vähemalt kolm kuni neli aastat. Praegu olemasolevate laevade pikka eluiga arvestades on sisuliselt viimane aeg uue laeva planeerimisega aktiivselt edasi liikuda,“ lisas Laasma.
Uue jäämurdja rahastustaotlus on CEF fondi esitatud Eesti-Soome-Rootsi ühistaotlusena Läänemere jäämurde võimekuse tõstmiseks. Taotlusvooru tulemused avaldatakse tänavu augustis. Kokku eraldatakse praeguse taotlusvooruga Euroopa transpordi infrastruktuuri ehitamiseks ja ajakohastamiseks 2,5 miljardit eurot.