INTERVJUU | Välisministeeriumi kõrge ametnik ohust merel: kui on vaja tegutseda, siis Eesti on kindlasti selleks valmis
(88)Kuidas sanktsioneerida varilaevastikku, kui selle laevad ei tahagi Läänemerel peatuda ega siin teenuseid saada? Mis saab siis, kui homme laseks Eesti vetes ankru põhja tanker Seagull K?
Miks jagab valitsus endiselt transpordiettevõtetele Venemaa veolube? Miks liigub Norra lõhe Eesti kalaettevõtete kaudu koormate kaupa Valgevenesse?
Viimase paari aasta jooksul on Venemaa sanktsioonide tõttu ilma jäänud umbes 400 miljardist dollarist.
16. sanktsioonipakett peaks vastu võetama 24. veebruari paiku.
Eesti taotleb Euroopa Liidult endiselt Venemaale täielikku kaubavahetusembargot ja kehtestatud sanktsioonide jätkumist nii kaua, kuini Venemaa on Ukrainale tekitatud kahju täielikult kompenseerinud. Reaalset ohtu kujutava varialevastiku elu tahab Eesti koos ülejäänud Euroopaga muuta järjest keerulisemaks, ütleb Fortele antud intervjuus välisministeeriumi sanktsioonide ja strateegilise kauba kontrolli osakonna peadirektor Kadri Elias-Hindoalla.
Maailmas on täna kokku umbes 40 riiki, kes moodustavad sanktsioonikoalitsiooni. Sealhulgas Euroopa Liit, kuhu kuulub 27 riiki. Lisaks USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapan, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik, Ukraina ise ja Euroopa Liidu sanktsioone rakendavad Norra, Island, Šveits.
Elias-Hindoalla märgib, et kui me ideaalis võiksime sanktsioone kehtestada ÜROs ja seda võiks teha julgeolekunõukogu, siis ilmselgetel põhjustel – Venemaa on selle alaline liige – ei ole võimalik seal Venemaa suhtes sanktsioone kehtestada.
Kuigi sanktsioonid on eri riikidel pisut erinevad on eesmärk kõigil üks: survestada Venemaad nii palju kui võimalik, et avaldada mõju tema majandusele ja võimekusele sõda pidada.
Kui vaadata sanktsioonikehtestajate pildil Eestit, siis ka me rakendame üksnes täies ulatuses seda, mida Euroopa Liit on kokku leppinud või oleme üksi või kellegagi koos kehtestanud täiendavaid sanktsioone?
Eesti rakendab täielikult Euroopa Liidu sanktsioone, sest Euroopa Liidu õigus on meile otsekohanduv. Harva kehtestame Euroopa Liidu sanktsioonide rakendamiseks rakendusakte. Eestil on olemas ka rahvusvahelise sanktsiooni seadus, mis tähendab, et meil on võimalik kehtestada ka riiklikke sanktsioone. Ja me oleme seda ka teinud.
Meil on üheksa vabariigi valitsuse sanktsiooni ja neist pooled puudutavad Vene agressiooni.
Näiteks kehtib meil Venemaa ja Valgevene relvajõududega liitumise keeld. Lisaks on kehtestatud Venemaa maagaasi ja veeldatud maagaasi impordikeeld Eestisse, seda on teinud ka Läti ja Leedu. Vabariigi valitsuse sanktsiooniga on keelatud ka Yandexi teenuste osutamine Eestis.
Lisaks on kehtestatud Venemaa ja Valgevene kodanikele viisade ja lühiajaliste töölubade andmise piirang. See piirang näeb ette ka teatud erandid, näiteks sugulaste külastamine.
Euroopa Liidu sanktsioonidele lisaks kehtestame me riiklikke sanktsioone siis, kui Euroopa Liidus ei ole konsensust mõne meetme võtmiseks või meil on riiklik julgeolekuhuvi.
Euroopa Liidul on kokku üle 50 sanktsioonirežiimi. Kõige tavalisem rahvusvahelise sanktsiooniliik on varade külmutamine ja sissesõidukeeld. Venemaa suhtes on lisaks isikuvastastele sanktsioonidele kehtestatud ka suur hulk majandussanktsioone. Need omakorda jagunevad erinevateks impordi-ekspordi piiranguteks, lisaks näiteks teenuste osutamise keelud, maanteetranspordi keeld, lennukeeld, meretranspordi keeld, mitmed Venemaa pangad on välja lülitatud rahvusvahelisest maksete süsteemist, meediakanalitel on keelatud Euroopa Liidus tegutseda jne. Kõigi nende majandussanktsioonide eesmärgiks on agressiooni hinda tõsta Venemaa jaoks ja takistada sõjapidamist.
Sanktsioonid on tänaseks kehtestatud üle 2400 isiku suhtes, see on ühe riigi puhul enneolematult suur hulk.
