Hartmani kavatsus tõstab taas rongipiletite hindu – sel korral ainult Tallinnas

Tallinna linnavalitsus peab ebaõiglaseks raha väljapressimiseks regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kavatsust tõsta rongipiletite hindu ainult esimeses tsoonis ehk ainult Tallinnas.

Elronilt pealinna transpordiametile jõudnud info kohaselt tõuseb rongide esimese tsooni piletihind 1,80 eurolt 2.20 eurole ehk üle 20 protsendi. Kinnitamata andmetel võivad piletihinnad tõusta veebruaris.

Põhjus, miks ministeeriumi kavatsus Tallinna linnavalitsusele ei peeldi, seisneb selles, et Tallinna linnal on Elroniga leping, mille kohaselt linn maksab linnaelanike rongipileti hinna kinni, et elanikud saaks rongiga linna piires tasuta sõita.

Linnavalitsuses leitakse, et sisuliselt teeb regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ainult Tallinnas hinda tõstes seda, et pressib linnalt raha välja ja katab ka teiste piirkondade kulud Tallinna arvelt.

Abilinnapea Kristjan Järvan ütles, et eriti kahetsusväärne ministeeriumi otsus suurendada rongipileti hinda alles pärast linnaeelarve kinnitamist.

„See paneb Tallinna linnavalitsuse väljapääsmatusse olukorda ja on väga ebaõiglane Tallinna elanike suhtes, kes peavad sel kombel kinni maksma ka Elroni kulude suurenemise kõikides teistes tsoonides väljaspool Tallinna linna,“ leiab abilinnapea.

Väga ebatõenäoliseks ja ebaloogiliseks peab ta seda, et Elroni kulud on suurenenud ainuüksi esimeses tsoonis ehk Tallinna piires tundub väga

„Seepärast jätab ministeeriumi ainult tallinlasi karistav otsus mulje väljapressimisest, milleks kasutatakse ära asjaolu, et Tallinn on ainus omavalitsus, mis hüvitab oma elanike rongipileti kulud. Kuna 1. juulil 2025 tõuseb 2 protsendi võrra ka käibemaks, siis tekitab Elroni piletihinna tõus Tallinna linna eelarvesse ca 600 000 euro suuruse lisakulu ja sunnib meid kaaluma piletihinna hüvitamisest loobumist elanikele,“ tõdeb Järvan.

See sunnitud otsus vähendaks tema sõnul aga oluliselt rongide kui keskkonnasõbraliku ühistranspordi kasutamist, suurendaks autode hulka ning oleks vastuolus nii riiklike kliimaeesmärkidega kui ka Eesti pealinna liikuvuse ja ühistranspordi arendamise kavadega.

Seepärast tegi Järvan Hartmanile ettepaneku loobuda järjekordsest hinnatõusust või kui rongipileti hinna tõstmine on suurenenud kulude tõttu tõesti hädavajalik, siis jaotada hinnatõus ära kõikide tsoonide vahel, et Tallinna elanikud ei peaks kinni maksma teiste tsoonide kulusid.

Elroni pressiesindaja Kristo Mäe ütles, et tsoneeritud hindade puhul muutub tõepoolest I tsooni ehk Tallinna hind ning ülejäänud tsoonide hinnad jäävad samaks.

„Täna varahommikul jõudis meieni allkirjastatud hinnamäärus ja selle põhjal koostatakse hinnakirjad, mille avaldame hiljemalt 24. jaanuaril,“ ütles Mäe.

Elron plaanib uues hinnakirjas senisest enam kasutada ka nõudluspõhist hinnastamist, mistõttu võib eeldada, et inimeste töölemineku ja töölt koiutuleku aegadel on märksa kallim sõita, kui päevasel või hilisõhtusel ajal.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles Fortele, et rongipiletite piirhindade tõusu otsus tehti tegelikult juba detsembris.

Minister ei pea põhjendatuks abilinnapea kriitikat Tallinna linna ebaõiglase kohtlemise kohta, kuna leiab, et isegi piirhinna 2,2 euro kehtestamise korral katab jätkuvalt osa tallinlaste rongisõidu kuludest riik.

„Täna katab piletitulu Elroni kuludest 38%. Ka piletihinna tõusu korral piirhinna maksimumini rahastaks riik tallinlaste rongisõite jätkuvalt ca 50% ulatuses,“ väidab Hartman.

Tallinnast väljapoole jäävates tsoonides ei tõuse hetkel hinnad tema sõnul põhjusel, et seoses Tallinna ja Harjumaa ühtse piletisüsteemi käivitamise kavatsusega tuleb ühildada ka rongi- ja maakonnabussipiletite hinnad.

„Tallinna linnas seevastu valitseb siiani vastupidine olukord, kus Tallinna linn ise küsib mittetallinlaselt ühistranspordiga sõidu eest 2 €. Seevastu rongiga sõit Tallinna piires maksab hetkel piletimasinast ostes 1,71 €, ehk on odavam kui linna tariif. Sisuliselt tähendab uus piirhind seda, et linn hakkab tallinlaste rongisõitude eest maksma sama palju, kui ta ise mittetallinlastelt bussi ja trammisõitude eest Tallinnas küsib. Seega on taoline hinnakujundus õiglane. Piirhind 2,2 €, ehk 20 senti rohkem kui Tallinna elektrooniline pilet, on vajalik seetõttu, et rongis antakse elektroonilisele piletile võrreldes sularaha eest ostetava piletiga soodustust. Piletihind 2,2€ kehtib seega üksnes klienditeenindaja käest näiteks sularaha eest ostetud pileti kohta. Piletimasinast piletit lunastades saab selle kätte odavamalt,“ kõlab Hartmani kommentaar.

Piletihinna tõus on vajalik parema teenuse osutamiseks, kuid ka kasvavate kulude katmiseks ennekõike raudteetaristu kasutustasude tõusu tõttu. Taristu kasutustasu moodustab hetkel ca ¾ kogu reisirongiliikluse dotatsioonist.

Rongiliiklusele on selle aasta eelarve järgi ette nähtud 8,6 miljonit eurot vähem raha. Elron saab aga kahe aasta jooksul 16 uut rongi ja need tuleks sõitma panna. See tähendab rongiliikluse tihendamist. Inimeste omaosalus on rongisõidul aga keskmiselt vaid 38% rongisõidu kogukulust ehk et riiklik reisirongiliiklus Eestis on väga selgelt väga kahjumlikult korraldatud tegevus.

Elron tõstis hindu ka eelmisel aastal.