Peaaegu 200 aastat tagasi muutus Päike siniseks: teadlased lahendasid müsteeriumi, kuidas see võimalik oli

Vastav uuring ilmus teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Peaaegu 200 aastat tagasi muutus Päikese värv kummaliseks ning järgnesid kaks aastat erakordselt jahedat ilma üle maailma. Teadlased on pikka aega uskunud, et selle põhjuseks oli vulkaanipurse, kuid seni ei suudetud süüdlast tuvastada. Nüüd on selle müsteeriumi lahendus lõpuks käes.

1831.–1833. aasta külmalaine põhjustas globaalse keskmise temperatuuri languse umbes ühe kraadi võrra. Ajaloolised kirjeldused, nagu saksa helilooja Felix Mendelssohni kirjeldus Alpidest 1831. aasta suvel, räägivad talvisest külmast ja paksust lumest. Samuti tuli samal ajal kogu maailmast teateid – alates Hiinast kuni Kariibideni – Päikese ebatavalisest värvusest, mis oli sinakas, purpurne ja rohekas. See nähtus oli tõenäoliselt põhjustatud vulkaanilistest tolmust ja gaasidest, mis hajutasid valgust erakordsel viisil.

Varasemalt spekuleeriti, et purse võis aset leida Babuyan Claro vulkaanis Filipiinidel või Ferdinandea vulkaanis Sitsiilia lähedal. Kuid teadlased St Andrewsi ülikoolist Šotimaal on kindlaks teinud, et tegelik süüdlane oli Zavaritski kaldeerades Simushiri saarel Kuriilidel, Kaug-Idas.

Uurijad analüüsisid jääproovide keemilist koostist ja avastasid vulkaanilise tuha täpse „sõrmejälje“, mis kattus Simuširi vulkaanist pärit proovidega. See leid kinnitab, et purse toimus 1831. aasta kevadel või suvel ning oli äärmiselt võimas.

Teadlaste sõnul näitab see avastus vulkaanipursete võimsust ja nende mõju Maa kliimale. Vulkaanid võivad lühiajaliselt põhjustada globaalseid jahenemisi, nagu näiteks 1991. aastal Mount Pinatubo purse, mis langetas temperatuure 0,5 °C võrra. Kui midagi sarnast juhtuks tänapäeval, oleks sellel suur mõju nii ühiskonnale kui ka keskkonnale.