Füüsik Lorenzo Gavassino pakkus välja lahenduse kuulsale „vanaisa paradoksile,“ mille järgi peaks minevikku reisimine viima universumi loogikavigadeni. Gavassino väidab, et füüsika seadused võimaldavad sellist stsenaariumi vältida tänu universumi enesejärjepidevusele. Ta tugineb oma teoorias Einsteini töös kirjeldatud „suletud ajasarnastele kõveratele“ (CTC), mille puhul võiks kosmoselaev liikuda ajas tagasi ja naasta oma alguspunkti.

Kuid siin on oluline „konks“: selline ajareis ei toimiks nii, nagu me seda filmidest teame. Termodünaamika teine seadus, mis kirjeldab entroopia pidevat kasvu ja aja kulgu suunaga kaosest suurema korra poole, muudab ajareisi keeruliseks. Gavassino näitab oma uurimuses, et kui objekt (nt kosmoselaev või selle sees olev osake) läbiks CTC, peab see termodünaamiliselt naasma oma algsesse olekusse. Selle käigus kaoksid kõik uued mälestused ja kogemused, mis reisi käigus omandati.

Gavassino töö kinnitab „enesekõlalisuse printsiipi,“ mis on teoreetiline raamistik, mille kohaselt universum hoiab ennast järjepidevana ja väldib loogikavigu. Selle järgi kujuneks ajas tagasi liikumisel kõik sündmused nii, et paradokse ei tekiks, ja universum naaseks oma algsesse olekusse.

Kuid isegi kui sellised suletud ajasarnased kõverad eksisteeriksid, rõhutab Gavassino, et ajareis ei oleks võimalik kujul, mida ulmefilmides näidatakse. Tegelikkuses häviksid reisi käigus mälestused ja põhjus-tagajärg seosed, jättes ajaränduri lihtsalt taas oma alguspunkti, ilma et ta midagi uut kaasa tooks. Gavassino järeldab, et loodus on keerukam ja loomingulisem, kui me arvame.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena