Jalmar Vabarna meenutab kooliaega: kui oli vaja mässata, siis mässasin

Laupäeval ETV-s startinud teadusvõistluse „Rakett69“ esimese saate külaliskohtunikud ei tulnud teadusmaailmast, vaid olid hoopis tuntud muusikud. Võistlejate kergotamise ülesannet jälginud Jalmar Vabarna meenutab, et oli ise kooliajal normaalne koolipoiss - kord viieline, kord kolmeline.

Mees tunnistab, et kooliajast on mälestusi palju, kuid enim on meelde jäänud vahetundides peetud korvapallimängud. „Mängisime vahetundides pidevalt ühte konkreetset väljaviskamismängu, kõik klassid segamini, suured poisid, väiksed poisid. Vabaviskejoonelt visatakse kahekesi koos ning see, kes essana sisse saab, läheb järjekorra lõppu, teine langeb välja. Mõelda vaid, et suur osa kooliõpilastest kihutas esimese asjana vahetunnis võimlasse, et saaks liikuda,“ muigab Vabarna.

Õppetöös oli ta kord viieline, kord kolmeline. „Nagu üks normaalne koolipoiss. Kui oli vaja mässata, siis mässasin, kui oli vaja olla korralik, siis olin.“ Muusik leiab, et püüdles alati paremuse poole. Mõistagi tuli ette ka takistusi, kuid kõva spordisõbrana oli distsipliin oluline ning nii sai ta ka keerulisematest asjadest lõpuks jagu.

Oma lemmikuks õppeaineks pidas Vabarna keemiat. „Kogu meie klass oli keemialembeline, kuigi mingil hetkel olid mul suusad ikka väga ristis nende võrranditega. Aga tegin keemias isegi riigieksami, kuigi teadsin, et mul seda eales vaja ei lähe, sest olin otsustanud minna muusikat õppima - paras keemia seegi.“ Füüsikaga oli aga raskusi, sest õpetaja oli keeruline. „Kui terve klass ikka hädas oli, siis järelikult polnud õpilastes asi...vist,“ arvab ta praegu.

Kõige ägedamaks õpetajaks peabki Vabarna just keemiaõpetajat, kes oskas balansseerida konkreetsuse, nõudmiste ning kiitmise vahel. „Inspireeriv õpetaja oskab panna õpilase mõtlema nii, et õpilase silmad ka taipamistest särama lähevad! Oma poja peal teen tihti neid katseid, et küsin temalt küsimusi, kuniks ta ise loogiliselt lahenduseni jõuab. See on nii võimas tunne, kui laps mõistab, et ta ise ülesandest jagu saab.“

Muusik hindab väga nõuannet, mille sai ülikooli õppejõult: „Analüüsi seda lugu, mis sul nii hea on ja mõtle, mida head saad sellest loost ka teistesse lugudesse panna.“ „See lugu kusjuures oli „Kergotamine“, millest sündis ka „Rakett69“ avasaate ülesanne panna kokku pink. Tõesti, enam kui 15- aastane lugu toimib jätkuvalt igast asendist ning siit on nii mõndagi kopeerida ka mujale.“

„Rakett69“ saates fookuses oleva teadusmaailmaga on muusik ka ise otseselt ülikoolis kokku puutunud. „Üritasime noodistada vanu pillimehi, kellest igaüks justkui oma joru ajas. Süstematiseerisime ning kasutasime teatud sorti analüüsivat noodistamistehnikat ning püüdsime siis vahet teha, mida ühe või teise küla pillimees mõtles ja miks ta nii mõtles. Vanasti häälestati torupilli samblaga, no võite ise arvata, kui põnev see siis oli.“

Nüüd saab ta peagi mingil moel uuesti kooliteed käima hakata, sest sügisel läheb vanem poeg Villem kooli. „Ootan seda aega väga, sest ausalt öeldes tahaks mingis mõttes uuesti vundamendi tasandile minna. Eks see infoühiskond on aju ikka korralikult kärsatanud ning vahel tunnen, et tahaks sellele restarti! Back to the basics on ka muusikas väga levinud ning annab mängukindlust juurde!““

Mehele meenub hiljuti tema tegemisi jälgimas käinud noor töövari, kes väitis, et tema ülikooli ei taha minna, ta tahaks elu hakata elama. „Päeva lõpuks jõudsin temaga arusaamani, et ülikool ongi elu ning elu saab elada ka õppides. Ehk siis õppige, õppige, õppige. Mina ise jätsin peale kõrghariduse omandamist ülikoolis magistrisse minemata, lootes, et küll paari aasta pärast lähen aga näe, nii kui pooleli jätsin, kadus ka huvi. Ehk siis peale gümnaasiumi kindlasti ülikooli katsetele ja ülikooli!“ soovitab ta nii saatesse kandideerinud kui ka kõikidele teistele noortele. Oma külaliskohtuniku rolli „Rakett69“ saates meenutades sõnab muusik, et noorte tegutsemist oli väga põnev jälgida. „Mõned tuiskasid, mõned olid liiga kaalutlevad. Mõned tegid kätega, mõned ajudega. Väga põnev oli erinevaid inimesi näha mõtlemas!“

Vabarna arvates on „Rakett69“ põnev ja hariv üheaegselt. „Saade inspireerib kindlasti ka lapsevanemaid, kes omakorda siis peaksid inspireerima oma lapsi. Meelelahutust on telemaastikul küll ja veel, „Rakett69“ loob aga harivat väärtust ning see on väga oluline!“

„Rakett69“ saatesari valmib Eesti originaalformaadi põhjal Eesti Teadusagentuuri ja produktsioonifirma Vesilind koostöös. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu kaasrahastusel. Teadusvõistlus alustas ETV ekraanil esmakordselt 2011. aastal. Kõik senised 14 hooaega on leitavad Jupiteris https://jupiter.err.ee/1038463/rakett-69.