120 aastat tagasi, 13. jaanuaril 1905, umbes kell 17, põrkusid Riias Daugava jõe kaldal raudteesilla juures kaks inimgruppi. Moskva eeslinnast saabus paarkümmend tuhat peamiselt läti rahvusest töölisklassi esindajat, kes protestisid neli päeva varem Peterburis toimunud tööliste vastu korraldatud veresauna ehk Verise pühapäeva vastu. Neile saadeti vastu Riia allohvitseride õppepataljoni sõdureid, kellele anti käsk takistada meeleavaldajate vanalinna jõudmist ja tagada kord. Iroonilisel kombel tulistasid lätlased sel päeval mõnigi kord teisi lätlasi – ka sõduritest paljud olid lätlased. Verine neljapäev Riias avas uksed revolutsioonile, mis tõi kaasa ulatusliku vägivalla ja materiaalse kahju, kuid pani aluse ka läti poliitilise rahvuse kujunemisele.
