Euroopa Keskkonnaameti avaldatud Euroopa linnade õhukvaliteedivaaturis reastatud 372 Euroopa linna seas paiknesid Tallinn ja Narva välisõhu eriti peente osakeste (PM2,5) madalaima sisalduse alusel kõrgel üheksandal ja kümnendal kohal.
Analüüsis märgitakse, et kõikide peamiste saasteainete heitkogused on võrreldes 2005. aasta tasemega vähenenud ning peaaegu mitte ühegi saasteaine aastakeskmised sisaldused ei ole ületanud kehtestatud piir- ja sihtväärtuseid.
Erandiks on puidu põletamisel tekkiv vähitekitaja benso(a)püreen, mida leidub eriti palju Tartu puuküttega eramute piirkondades.
Suuremaks väljakutseks Euroopa linnades on valdavalt liiklusest pärinevad lämmastikoksiidid (NOx). Eestis on nende ühendite osas langustrend olnud pigem kesine, põhjuseks liiklustiheduse jätkuv kasv ja sõidukite arvu suurenemine.
Samas on Eestis viimasel aastakümnel Eestis pidevalt kasvanud inimeste kaebused ebameeldiva lõhna üle. See tuleneb kinnisvaraarenduste rajamisest tööstusettevõtete naabrusesse ja põllumajanduspiirkondadesse. Keskkonnaagentuuril pole ühtegi õhuseirejaama näiteks Kehras, kus käib suuremahule tselluloositootmine.
Kuigi Eesti on üks puhtama välisõhuga riike Euroopa liidus, põhjustasid Tartu Ülikooli teostatud uuringu järgi õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal hinnanguliselt 1179 enneaegset surma (AirQ meetod). See on 14 179 kaotatud eluaastat aastas, mille sotsiaalmajanduslikud väliskulud hinnati 666 miljonile eurole aastas.
Keskmiselt väheneb oodatav eluiga õhusaaste tõttu ligi 10 kuud, kuid riskirühmades võib see ulatuda 12 aastani. Olulisim negatiivne tervisemõju oli kohtküttel, millele järgnes liiklus.
