Igivana õhk aitab lahendada jääaja mõistatust. See saadi kätte Antarktika sügavustest
(15)
Teadlased on Antarktikast võtnud tõenäoliselt kõige vanema jääproovi, jää vanuseks hinnatakse umbes 1,2 miljonit aastat. See avastus annab ainulaadse võimaluse heita pilk meie planeedi kliimamuutuste ajalukku ja lahendada mõistatusi, mis puudutavad jääaja tsükleid.
Tööd tehti äärmuslikes tingimustes, kus temperatuurid langesid -35 kraadini Celsiuse järgi. Uurimisgrupp veetis Antarktikas neli suve, puurides jääst ligi kolme kilomeetri pikkuse silindri-kujulise jäätüki. Selle sees on iidsed õhumullid ja osakesed, mis säilitasid infot selle kohta, milline oli maakera atmosfäär miljoneid aastaid tagasi. Need jääkapslid, mida teadlased hoolikalt kokku kogusid ja ladustasid jääkoobastes, on hindamatuks allikaks kliimamuutuste mõistmiseks.
Selle uurimisprojekti keskmes on küsimus, mis juhtus vahemikus 900 000 kuni 1,2 miljonit aastat tagasi, perioodil, mida tuntakse keskmise pleistotseeni üleminekuna. Sel ajal muutus Maa jääaja tsüklite kestus märkimisväärselt – 41 000 aasta pikkustest perioodidest sai 100 000 aastat kestnud tsüklite vaheldumine. See ajajärk on teadlaste jaoks mõistatuseks, kuna jääproovide uurimine võib aidata selgitada, kas kliimamuutused olid seotud sellega, et inimeste esivanemad sattusid peaaegu väljasuremise äärele. On teooriaid, mille kohaselt jäi sellel ajajärgul alles vaid tuhatkond inimliigi esindajat.
Uuringut juhtinud teadlased, sealhulgas professor Carlo Barbante Veneetsia Ca’ Foscari ülikoolist, tõid esile jääproovide erakordse väärtuse. Jää sisaldab õhumulle, mis peegeldavad tolleaegset atmosfääri koostist, samuti vulkaanilist tuhka ja muid osakesi, mis aitavad rekonstrueerida kõikumisi Maa ajaloos. Need andmed aitavad mõista, kuidas kliima minevikus toimis ja millised tegurid seda mõjutasid. Jääproovid on ka aluseks kaasaegsetele kliimamudelitele, mis püüavad prognoosida tulevasi muutusi.
Puurimistööde keskuseks oli Antarktika idapoolsel platoo kõrgemal alal asuv „Väike C kuppel“, mis asub 3000 meetrit üle merepinna ja 40 kilomeetri kagusel lähimast uurimisjaamast. Varustus tuli kohale transportida mootorsaanidel, sealhulgas liikuv labor, kus proovidega kohe tööd alustati. Pärast proovi eemaldamist jääkilbist puhastati see käsitsi hilisematest lisanditest. Lõpuks lõigati jäätükk meetripikkusteks fragmentideks ja hoiti neid -50 kraadi juures, et need jõuaksid turvaliselt teadusasutustesse üle Euroopa.
See avastus on mitte ainult teaduslik saavutus, vaid ka oluline samm kliimamuutuste ajaloo ja dünaamika paremal mõistmisel. Vanad jääproovid pakuvad ainulaadseid andmeid, mis annavad vastuseid nii mineviku kohta kui aitavad ka prognoosida tulevikku. Nagu märkis professor Barbante, on iga jääproovi avastamine justkui akna avamine Maa kaugesse minevikku.
