KUULA | Euroopa Komisjon tunnustas kaht Eesti haridusprojekti

Euroopa Innovaatilise Õpetamise Auhind (EITA) tunnustab Erasmus+ programmis osalevaid koole ja õpetajaid. See aitab väärtustada õpetaja kutset ning toob esile innovaatilisi õpetamisviise.

Kahe võiduka Eesti projekti panusest Euroopa haridusruumi selles taskuhäälingu osas kuulebki. Tunnustuse vääriliseks osutusid tänavu Tartu Ülikool ning Maardu Gümnaasium.

Saatejuht Sabina Sägiga koos on stuudios Tartu Ülikooli sporditeadlane Jarek Mäestu ning Maardu Gümnaasiumi direktor Kaider Vardja.

Sel aastal tõsteti EITA-de vaates tähelepanu alla koolipere heaollu panustavad Erasmus+ projektid, mis lähenevad haridusele süsteemselt ja loovad kogu kooli hõlmava positiivse õpikogemuse, -raja ning -keskkonna.

Põhihariduse valdkonnas tõstis Euroopa Komisjon esile Tartu Ülikooli Leedu, Sloveenia ja Soome partneritega läbi viidud rahvusvahelise koostööprojekti „Supporting Teachers to Maximise Enjoyable MVPA Minutes in Children and Youth: Project Enjoyable MVPA“, mis keskendub spordiharidusele alg- ja põhikoolis ning pakub tuge põhiliste liikumis- ja spordialaste oskuste õpetamise võtmeoskuse omandamisel ja arendamisel.

„Eestis valmistati ette kehalise kasvatuse muutmist liikumisõpetuseks,“ selgitab Mäestu projekti tagamaid. „Uues õppekavas keskendutakse pigem oskustele. Ja me defineerisime ära need oskused, mis on kõige sagedamini kasutatavad,“ selgitab Mäestu. Ja läbi nende vajalike oskuste tuletati ka mängud.

Projekti käigus otsiti koos kehalise kasvatuse õpetajatega potentsiaalseid mängustrateegiaid, mis on suunatud kehaliste oskuste arendamisele. Seejärel hindasid õpetajad ja projektipartnerid subjektiivselt harjutuste/mängude potentsiaali pakkuda mõõduka kuni kõrge intensiivsusega füüsilist aktiivsust (MVPA), ent oleksid samal ajal ka lõbusad. Analüüsi käigus selgus 100 mängu, mis arendavad kehalist aktiivsust, kuid pakuvad samal ajal ka lastele rõõmu. Mängudele koostati reeglid ja juhendid, loodi subtiitritega videod ning tulemuskaardid.

Partnerriikide kehalise kasvatuse õpetajate ühendused ja õpetajad on projektitegijatele seni väga positiivset tagasisidet andnud. Kuigi neile meeldis peamiselt, et kehalise kasvatuse tundides saab kasutada rohkem huvitavaid oskuspõhiseid mänge, hindasid nad kõrgelt ka intensiivsust, mis aitas neid oskusi harjutada. 80 protsenti osalejatest andis maksimaalse hinnangu küsimusele „Kas soovitaksite seda toodet või töötuba oma kolleegile?“.

Välja töötatud põhjalikud tunnikavad ja materjalid on avalikult kättesaadavad kõigile huvilistele Tartu Ülikooli veebilehel.

Keskhariduse valdkonnas tunnustas komisjon Maardu Gümnaasium õpirändeprojekti „Possibilities of Subject Integration based on Students’ Individuality“. Projektis osales 15 erineva kooliastme pedagoogi, kes läbisid rahvusvahelisi koolitusi, mille keskne fookus oli avastada õppeainete lõimimise võimalusi, arvestades iga õpilase individuaalseid eripärasid.

Me leidsime, et koolis on vaja teatud valupunktid lahendada,“ selgitab projekti Kaider Vardja. „Soovisime ühendust rohkem Euroopaga ja muuta oma õppekava.“

Esialgu õpirändele mineja soovijaid väga palju polnudki. Aga kui esimesed naasid, tekkis soovijatest justkui järjekord.

Erasmus+ õpirände projekti mõju oli mitmetahuline, tuues kasu nii Maardu Gümnaasiumi õpetajatele ja õpilastele kui ka laiemalt. Projekti eesmärkideks olid õpetajate viimine kurssi kaasaegsete metoodikate ja digivahenditega, õppijakeskse õpetamise arendamine, loovuse ja rohelise mõtteviisi õpetamine ning võõrkeelte ja erinevate võimetega õpilaste õpetamise oskuste omandamine. Õpetajad said ka väärtuslikke kogemusi rahvusvahelise koostöö ja projektide elluviimise osas. Pärast õpirändeid jagasid õpetajad saadud teadmisi kolleegidega koolituspäevadel „Õpetajalt õpetajale“.

Maardu Gümnaasiumi õpilastele avaldas projekt mitmekülgset positiivset mõju. Õpetamise kvaliteedi paranemisega on paranenud ka õpitulemused ning õppeainete tähtsus on kasvanud. Gümnaasiumiastmesse on lisandunud rohkem valikainete kursusi ja algatatud on uusi rahvusvahelisi projekte, mille kvaliteet on samuti tõusnud. Õpilaste keskkonnateadlikkus, kultuuriline teadlikkus ja sallivus on suurenenud, lisaks on nad saanud uusi teadmisi teistest riikidest, mis toetab neid tulevastes õpingutes ja karjäärivalikutes.