Värske uuring näitab, et plii saaste võis põhjustada Rooma impeeriumi rahvastiku keskmise IQ langust kuni kolm punkti võrra. Plii oli antiikajal laialdaselt kasutusel – seda leidus nii lauanõudes, värvides, kosmeetikas kui ka õhusaastes, mis tekkis hõbeda ja plii kaevandamisel ja sulatamisel. Plii on teatavasti inimesele väga ohtlik, kuna see on mürgine raskmetall, mis mõjutab kehas mitmeid talitusi, eriti närvi-, vereloome- ja kardiovaskulaarsüsteemi oma.
Teadlased analüüsisid Gröönimaalt võetud jääproove, mille abiga suutsid nad seostada plii saastet Rooma-aegse hõbedatööstusega. Iga untsi (umbes 28 grammi) hõbeda tootmiseks paiskus atmosfääri tuhandeid untse pliid, mis jõudis lõpuks inimeste vereringesse. Uuringus hinnati, et Rooma impeeriumi tipphetkedel (27 eKr – 180 pKr) oli lastel veres ligi kaks ja pool korda rohkem pliid kui metalliajastute eelsel ajal.
Kuigi tänapäeval teame plii mürgisuse ulatuslikke tervisemõjusid, mõjutasid Rooma-aegsed saastekogused juba sel ajal inimeste tervist ja kognitiivseid võimeid. DRI (Desert Research Institute) teadlane Nathan Chellman rõhutas, et isegi väikene IQ langus, kui see mõjutab terveid kontinente, on märkimisväärne.
Lisaks viitas uuring, et Rooma-aegne plii saaste on üks varasemaid selgeid näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale. Jääproovides täheldati plii kontsentratsiooni tõusu ja langust vastavalt Rooma majanduse olulistele sündmustele, näidates, kuidas inimese tegevus juba 2000 aastat tagasi kujundas inimeste tervist ja keskkonda.
