Põnev avastus: 60 miljonit aastat tagasi sünnitasid meie esivanemad põhiliselt kaksikuid
(20)
Umbes 60 miljonit aastat tagasi oli kaksikute sünd meie primaatidest eellaste seas tavaline, kuid evolutsiooni käigus muutus ühekordne järglaste saamine normiks, et toetada suuremate ajude ja kehade arengut. See avastus pärineb hiljutisest uurimusest, mille viisid läbi Lääne-Washingtoni Ülikooli ja Yale’i Ülikooli antropoloogid. Uuring heidab uut valgust meie liikide evolutsioonile, lükates ümber veendumuse, et tänapäeval kaksikuid või kolmikuid sünnitavad primaadid, nagu leemurid, lorid, tamariinid ja marmoseed, on erandid. Tegelikult oli multifetaalne tiinus (kaksikud ja kolmikud) norm, enne kui evolutsiooniline areng muutis seda suundumust.
Teadlased uurisid 1000 imetajaliigi järglaste arvu, kasutades matemaatilisi algoritme ja avalikke andmebaase, mis sisaldavad andmeid tiinuse, keha suuruse ja kasvu kohta. Uuring näitas, et multifetaalsus oli seotud lühema tiinuseaja, väiksema aju ja keha suuruse ning kiirema kasvuga. Seevastu liikidel, kellel oli pikem tiinus, aeglasem kasv ja suuremad ajud, hakkas domineerima üksikjärglaste sünd. Ligikaudu 50 miljonit aastat tagasi toimunud aju suuruse ja keerukuse suurenemine, tuntud kui entsefaliseerumine, langes kokku mitmikjärgluse vähenemisega, mis andis ühe loote jaoks rohkem ruumi areneda.
Üksikud järglased osutusid evolutsiooniliselt soodsamaks, kuna see võimaldas keerulisemat õppimist ja suuremat ellujäämisvõimet. Kuigi tingimused on viimase 60 miljoni aasta jooksul märkimisväärselt muutunud ja viljakusravi on suurendanud kaksikute sündide sagedust, peegeldab see evolutsiooniline muutus meie liikide kohanemisvõimet. Kaksikute sünd oli kunagi norm, kuid üksikjärglastele keskendumine oli kasulikum, võimaldades meil jõuda evolutsiooniliselt sinna, kus me täna oleme.
