Soovitused lapsevanematele: kuidas tekitada lastes huvi inseneriameti vastu

Eesti President Alar Karis ütles aastalõpukõnes, et mida rohkem me haridusse investeerime ja teadust ettevõtlusesse suuname, seda paremini meil läheb. Iga haridusse panustatud sekund ja sent on väärtuslik investeering. Juba praeguseks tekkinud ja lähiaastatel suurenevale inseneride puudusele otsivad lahendusi nii riik kui ka ettevõtted, aga tegelikult saavad selle leevendamisele kaasa aidata pea kõik inimesed, eriti just lapsevanemad.

Hiljuti Delfis avaldatud loos tõdeti, et Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel otsustab iga teine noor põhikooli lõpuks, et ei taha end reaalainetega siduda ega soovi inseneriks saada.* Probleem on tõsine ning kujuneb juba lähitulevikus majandusele suureks murekohaks. Eesti inseneride liidu president Ando Leppiman nendib samas loos, et laiemalt tuleb just nooremates kooliastmetes tekitada huvi inseneeria vastu* - hiljem on olematut kokkupuudet ja sellest välja kasvavat võimalikku erialavalikut pea võimatu luua.

Metroserdi juhatuse liige ja rakendusuuringute keskuse juht Indrek Tulp kirjutab samuti: „ Selleks, et meil oleks tulevikus tööturul haritud tootearendajad ja insenerid, peame laste ja noorte huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade vastu hakkama kasvatama juba esimestes haridusastmetes ja huvihariduse toel.“** Selle olulisust kinnitavad ka teadustööd - paar aastat tagasi Liina Mugu poolt tüdrukute tehnoloogiaringi HK Unicorn Squad põhjal valminud magistritöös selgus, et huviringis tehnoloogiavaldkonnaga kokku puutunud tüdrukutel on suurem tõenäosus oma tulevik vastava erialaga siduda kui tüdrukutel, kellel sellist kokkupuudet olnud ei ole.

Riigi poolt välja töötatud Inseneriakadeemia hoogustab kahtlemata valdkonna populaarsust ning vähem olulised ei ole ka ettevõtete panused nii praktikaprogrammidesse, stipendiumitesse kui ka muul moel tehtavad sammud valdkonna populariseerimisse. Haridus- ja Noorteameti Inseneriakadeemia programmijuht Juta Asuja avaldas üleskutse loomaks tingimused, kus igal Eesti noorel on enne eriala valikut vähemalt üks teadlik kokkupuude inseneeria valdkonnaga.*** Kui räägime alg- ja põhikooliõpilaste positiivsest müksamisest, siis saame ka ise lapse- või vanavanematena olulise panuse anda. Eelpoolmainitud magistritöös tuli välja, et tüdrukute huviringide valikul on üks peamiseid tegureid lapsevanemate julgustamine ja eeskuju. Olen kindel, et sama kehtib ka poiste puhul.

Haridus-avastuskeskuses Rakett69 Teadusstuudiod viime igapäevaselt läbi teadus- ja tehnoloogiateemalisi teadussessioone, et tekitada noortes huvi reaalteaduste vastu ning samal ajal näidata ka täiskasvanutele, et see on põnev valdkond. Populaarsest teadusvõistlusest Rakett69 välja kasvanud keskus on avatud kõigile, kel huvi katsetada, õppida, avastada ja nuputada. Ja see huvi on olemas - andke vaid võimalusi!

Oleme kohanud algklassilapsi, kes ei oska kääridega lõigata, ning noori, kelle teadmised õpikutest reaalsesse ellu pole kaasa tulnud. Aga näeme ka seda, et kui neile anda kätte tööriistad ning materjalid ja öelda mõned julgustavad sõnad, siis kõik on valmis tegutsema. Näeme lapsi ja noori, kes tahavad ikka ja jälle tagasi tulla - kas siis tavasessioonile, sünnipäeva tähistama, teaduslaagrisse või mõnele erisündmusele - sest huvi on tekitatud ning isu uute teadmiste järele suur.

Üks tüdrukute tehnoloogiaringi HK Unicorn Squad pisike liige teatas kord õhinaga, et talle meeldib tundides käia eelkõige sellepärast, et seal saab teha kõike seda, mida vanemad kodus ei luba. Kas puudu on vajalikud vahendid, teadmised või aeg? Me kõik soovime, et meie elu läheks paremaks ning eeldame, et riik peab tagama nii majanduskasvu kui ka kõik selleks vajalikud eeldused. Aga selleks, et meie lastel oleks huvi õppida, avastada ning nutikamaks saada, saame ise nii mõndagi ära teha. Kuna uus aasta on hea võimalus anda (uusi) lubadusi, siis siit mõned soovitused lapsevanematele:

* Uurige kodus koos mõne kodumasina töötamist, vaadake näiteks Youtube’i abil, mis nende sees toimub;

* innustage lapsi kodus meisterdama ja olge neile ise ka abiks;

* kui mõni lihtsam asi läheb katki, siis arutage, kas ja kuidas seda parandada saaks;

* lugege koos tehnoloogiavaldkonda tutvustavaid (laste)raamatuid;

* minge mõnele teadus- ja tehnoloogiavaldkonda tutvustavale sessioonile või üritusele;

* valige välja mõni vahva laager, mis lapsele inseneeriateadmisi pakub.

Võimalusi on lõputult palju. Eesmärk, et igal noorel oleks vähemalt üks teadlik kokkupuude inseneeriaga on oluline, aga tegelikult võiks neid kokkupuuteid olla palju rohkem - miks mitte üks igas kuus. Kindlasti ei pea igast lapsest saama tulevikus insener, aga inimesed, kes mõistavad meid ümbritsevat ning oskavad oma kätega lahendusi luua, on igal juhul ühiskonnale kasulikud. Meenub füüsiku ja Rakett69 saatejuhti Aigar Vaigu mõte, et meie tuleviku kvaliteet sõltub meie hariduse kvaliteedist.

Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois kirjutas möödunud sügisel, et Eesti peab olema targa tööstuse ja uute tehnoloogiate maa – teisiti me lihtsalt rootslastega sama rikkaks ei saa. Aga meid veavad sellele uuele tasemele ainult sedalaadi tänased noored, kelle huvi teaduse ja tehnoloogia vastu on õhutatud, algatusi innustatud ja võimed välja arendatud.**** Ja kuigi kõik riigipoolsed algatused on vägagi vajalikud ja oodatud, siis alustame ise - õhutame, innustame, inspireerime ja oleme noortele eeskujuks. Nagu ütles president Karis: väikesel rahval polegi teist võimalust kui tark olla.