Rooma impeeriumi minekust kuni anglosaksi ja viikingite sissetungideni võib Suurbritannia varajase ajaloo võtmemomente oodata uus tõlgendus tänu vanade luude DNA analüüsi meetodile, mis lubab leida seninägematuid üksikasju. Kui varem suutsid teadlased uurida DNA suuri muutusi üle tuhande või miljoni aasta, siis nüüd saab jälgida peenemaid muutusi mõnesaja aasta vältel. See aitab selgitada, kuidas rahvad liikusid ja omavahel suhtlesid.

Uue meetodiga analüüsitakse üle tuhande inimese jäänuseid, mis on leitud Suurbritanniast ja, mille vanus on dateeritud viimasele 4500 aastale, eriliselt keskenduvad teadlased Rooma ajastu lõpu ja anglosakside saabumise vahelisele ajale. See ajajärk on ajalooliselt vastuoluline, kuna kirjalikud ja arheoloogilised allikad ei anna selget pilti: kas germaanlaste sissetung oli massiline ja vaenulik või pigem rahumeelne ja lõimuv? Professor Peter Heather Londoni King’s College’ist rõhutab BBC-le, et see periood on Briti ajaloo üks põnevamaid ja enim vaieldumaid teemasid.

DNA analüüsimise meetod Twigstats, välja töötatud Francis Cricki Instituudis, on näidanud oma potentsiaali, tõestades viikingite liikumist Skandinaavias vastavalt ajaloolistele kirjetele ja paljastades uusi nüansse, mis ei ühti ajalooallikatega. Tehnika eemaldab geneetilistest andmetest vanemad muutused, et keskenduda värskematele, mis näitavad näiteks segunemist uute saabujate ja kohalike elanike vahel.

Kasutades seda meetodit, loovad teadlased „sugupuu“, kus vanemad muutused on varasematel harudel ja uuemad „okstel“. Selle kaudu uuritakse, kas anglosaksi ja kohaliku elanikkonna suhted olid sõbralikud, kas esines segunemist ja kuidas kohalikud suutsid pääseda eliidi hulka.

Twigstats’i potentsiaal ulatub Suurbritanniast kaugemale, aidates lahendada Euroopa ajaloo suuremaid müsteeriume, näiteks kuidas Kesk- ja Ida-Euroopa muutus 1500 aastat tagasi germaani keelte ja slaavi keelte vahekord. Lisaks näitavad vanad DNA muutused, kuidas inimesed kohanesid ajalooliste kataklüsmidega, nagu epideemiad, toitumismuutused ja industrialiseerimine.

See revolutsiooniline meetod lubab teadlastel ja ajaloolastel minna sügavamale minevikku, leides vastuseid, kuidas need sündmused on kujundanud tänapäeva Euroopa ja Suurbritannia mitmekesisust.

Mis on Twigstats?

Twigstats on uus DNA analüüsimise meetod, mis võimaldab tuvastada väikseid ja hiljutisi geneetilisi muutusi, mida varasemad meetodid ei suutnud selgelt eristada. Selle nimi pärineb analoogiast puuga: kui DNA andmetes olevad vanemad muutused on „puu harudel“, siis uuemad muutused on „okstel“ ehk twigs. Meetod keskendub just nende „okste“ ehk kõige värskemate geneetiliste muutuste uurimisele.

Kuidas Twigstats töötab?

Inimese DNA koosneb kolmest miljardist keemilisest ühikust, mille analüüsimine on tohutult keerukas. Twigstats „eemaldab“ sellest tohutust „heinakuhjast“ vanemad ja pikaajalisemad geneetilised muutused, jättes alles vaid viimase paari põlvkonna jooksul tekkinud muutused. See võimaldab teadlastel keskenduda näiteks sellele, kuidas uued sisserändajad on varasemate elanikega segunenud ja kuidas erinevad rühmad olid omavahel seotud.

Meetod kasutab ulatuslikku andmebaasi iidsete inimjäänuste geneetilistest andmetest. Seejärel analüüsitakse DNA tükke, mis on päritud erinevatelt rühmadelt, ja määratakse, kui tihedalt need inimesed olid omavahel seotud. Lõpuks luuakse omamoodi „geneetiline sugupuu“, kus on selgelt näha, millised muutused toimusid millal ja kelle vahel.

Mida see annab?

  • See meetod võimaldab paremini mõista, kuidas erinevad rahvad liikusid ja segunesid ajaloolistes kontekstides, nagu näiteks anglosaksi sissetung Suurbritannias.

  • See võib paljastada seni teadmata suhteid, näiteks kas sissetungijad ja kohalikud suhtlesid rahumeelselt, kas toimus segunemist ja kuidas kohalikud võisid tõusta eliidi hulka.

  • Lisaks aitab Twigstats näidata, kuidas iidsed kogukonnad kohanesid oluliste ajalooliste sündmustega, nagu haiguspuhangud, toitumisharjumuste muutused või urbaniseerimine.

Twigstatsi täpsus ja võimekus avastada peeneid ajaloolisi detaile muudavad selle meetodi tõeliselt revolutsiooniliseks nii arheoloogias kui ka ajalooteaduses.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena