„Rasked hävitajad liitlaste pommitajate ründamiseks.“ Eestlased lendasid 80 aastat tagasi maailmasõja ühtede vingemate lennukitega

Teises maailmasõjas osalenud eestlaste kohta on levinud klišeelik arvamus, et nad võitlesid ainult jalaväes. Tegelikult pidasid eestlased võitlusi ka taevalaotustes ning neid aitasid ühed maailmasõja paremad lennukid.

Kui Nõukogude Liit 1940. aastal Eesti okupeeris, haaras ajaloo kõige hullem terroririik enda kontrolli alla ka Eesti lennuväe. Eesti lendurid, kes olid varem saanud tugeva ettevalmistuse ja väljaõppe, liideti Nõukogude Punaarmee koosseisu. Enamuse jaoks oli see mõistagi vastumeelne, sest nende lojaalsus kuulus iseseisvale Eestile. Kui Saksamaa alustas 1941. aastal operatsiooni Barbarossa, liitusid paljud Eesti lendurid Saksa vägedega, et võidelda Eesti vabaduse eest, lootes, et see võitlus viib iseseisvuse taastamiseni. Eesti lenduritest Saksa sõjaväes on teinud põhjaliku ülevaate Hendrik Arro, kes Teise maailmasõja ajal õppis Liepaja lennukoolis ja oli seejärel ise lenduriks eestlastest koosnevas lennuüksuses.

Eesti ja Läti piloodid näitasid end edaspidi võitluses Punaarmeega heast küljest, mistõttu otsustati neid kaasata suurematesse rahvuslikesse lennuüksustesse, mida taheti nimetada Eesti ja Läti õhuväeleegioniteks. Selle plaani raames andis Luftwaffe kindralkortermeister 31. mail 1944 käsu moodustada mõlema maa pilootidest hävituslennuväe eskadrillid. Piloodid saadeti väljaõppesse, et treenida Fw 190 hävituslennukitega, mis olid tollal ühed maailma paremad hävituslennukid.