Uuring: teadlased võisid Saturni rõngaste päritoluga täielikult puusse panna

Arvutimudelid viitavad, et Saturni rõngad on miljardite aastate võrra vanemad, kui varasemad uuringud on oletanud — kuid need uued leiud on vaidlustatavad. Vastav teadusartikkel ilmus ajakirjas Nature Geoscience.

Saturni rõngaste oletatavat vanust, umbes 100–400 miljonit aastat, on seni seletatud rõngaid tumestava mittejää-mikrometeoroidide pommitamisega. Cassini vaatlus näitab aga, et rõngaste osakesed on puhtad, mis viitab võimalikele alternatiivsetele seletustele. Uus uuring selgitab, et mittejää-materjalid ei akumuleeru rõngastes nii tõhusalt, kui seni arvatud, vaid aurustuvad ja eemaldatakse rõngastelt Saturni gravitatsiooni, kokkupõrgete või elektromagnetilise tõmbe kaudu.

Simulatsioonid näitasid, et mittejää-ainete aurustumine kokkupõrkel moodustab laetud nanoosakesi ja ioone, mis suure tõenäosusega väljuvad rõngasüsteemist. See mehhanism viitab, et rõngaste tumenemine toimub aeglasemalt, kui varem eeldati, ja rõngaste saastetõrje tõhusus võib ulatuda 99%-ni. See tähendab, et rõngad võivad olla palju vanemad kui seni arvati ja küündida isegi Päikesesüsteemi eani. Päikesesüsteem on umbes 4,6 miljardit aastat vana. Selle vanuse määramisel on aluseks kivimite ja meteoriitide radioaktiivne dateerimine ning Päikese arengu uurimine.

Mõned teadlased väidavad, et rõngad tekkisid vaid 100 miljonit aastat tagasi, kui Saturni gravitatsioon rebis tükkideks mööduva komeedi või jäise kuu.

Uuringu tulemused viitavad, et mulje Saturni rõngaste „noorest east“ tuleneb tõhusast saastetõrjest, mitte tingimata hiljutisest tekkeajast. Täiendavad uuringud aitavad teadlastel paremini mõista rõngaste arengut ja koostist, samuti sarnaseid mehhanisme teiste hiidplaneetide ümber.