„Krivasoo oli selleks loogiline koht.“ Täna 105 aastat tagasi tegi Punaarmee Eesti murdmiseks oma viimased arvestatavad katsed

Vabadussõja lõpulahinguid on võrreldud oma intensiivsuselt lausa Esimese maailmasõja aegse Läänerindega. Kui palju on sellel alust? Forte vestles nendest heitlustest ajaloolase Peeter Kaasikuga.

Tänavu möödub 105 aastat Eesti Vabadussõja viimastest kaitselahingutest Narva rindel 1919. aasta novembris ja detsembris, kui Eesti ja Nõukogude Venemaa valmistusid Tartus toimuvateks rahuläbirääkimisteks. Narva all ei olnud sõjategevus enam otseselt seotud Eesti iseseisvuse pärast võitlemisega, vaid pigem rahulepingu tingimuste ja olemasolevate Eesti piiride kaitsmisega.

Esialgu oli Punaarmee eesmärk purustada Judenitši juhitud Loodearmee, kuid peagi omandas operatsioon poliitilise tähenduse. Nõukogude juhtkond eesotsas Lev Trotskiga lootis sõjalise surve abil mõjutada Eesti valitsust rahuläbirääkimistel ulatuslikke järeleandmisi tegema. Selleks kavandati pealetung Narva rindel ja üritati ületada Narva jõge, mida samas esitati kui nooremate komandöride omaalgatust, kuigi tegelikult oli tegemist kõrgema juhtkonna käsuga.