„Selleta lõppenuks sõda sakslastele veel hullemini.“ 80 aastat tagasi üritas Hitler viimast korda sõjaõnne enda kasuks pöörata

Täna 80 aastat alustas Adolf Hitler viimast suurt õnnemängu, viies Saksa väed viimast korda Läänerindel pealetungile. Kui kaugele sakslased oma eesmärkidest jäid? Forte vaatab lähemalt.

Pärast edukat läbimurret Normandia poolsaarel juulis 1944 ja liitlasvägede maabumist Lõuna-Prantsusmaal Provence’is augustis (operatsioon Dragoon) edenesid liitlased Saksamaa poole oluliselt kiiremini, kui algul eeldatud oli. Kuigi see edasiliikumine oli strateegiliselt tähtis, põhjustas see liitlastele suuri logistilisi probleeme. Kiire pealetung venitas liitlaste varustusliinid väga pikaks, jättes väed nii varustusprobleemide kui ka vasturünnakute ees kaitsetuks. Väed ise olid pärast nädalatepikkust võitlust ja kiiret edasiliikumist tugevalt kurnatud, samal ajal kui kütuse-, laskemoona- ja muu varu ammendusid kiiresti.

Detsembris 1944 otsustas kindral Dwight D. Eisenhower, kes juhtis liitlaste vägesid läänerindel, kasutada Ardennide piirkonda selleks, et USA 1. armee saaks pisut puhata ja oma ridasid koondada. Ardennide piirkond oli hõredalt mehitatud, sest sealne maastik oli soodne kaitseks: tihedalt metsastatud kõrgendikud, sügavad jõeorud ja hõredad teed muutsid seal suured pealetungid raskeks. Lisaks arvasid liitlased, et Saksa väed, mis olid piirialale paigutatud, kasutavad seda ala samuti taastumiseks ja ümberformeerumiseks. See hinnang tugines nii liitlaste luureandmetele kui ka nende arvamusele, et Saksamaa pole võimeline pärast suviseid kaotusi nii idas kui ka läänes enam ulatuslikke pealetunge korraldama.