Pronksiaeg polnudki nii rahulik: Inglismaalt leiti jälgi suurest ja jõhkrast massimõrvast
(13)
Teadlased on avastanud umbes 4,000 aastat tagasi Inglismaal Somersetis aset leidnud vägivaldse kallaletungi jäljed, mille käigus vähemalt 37 inimest tapeti ja ilmselt ka ära söödi. See on varase pronksiaja Inglismaal suurim teadaolev vägivallajuhtum, ehkki seda perioodi on seni peetud rahumeelseks. Ohvrite säilmed leiti 1970. aastatel koobastikust Mendipi mägedes, ja uurimuste kohaselt visati nende jäänused ründajate poolt 15 meetri sügavusse lõhesse.
Rünnaku ajendiks oli ilmselt vihavaen, mille mõju ulatus tõenäoliselt põlvkondadesse. Ohvreid võidi teadlaste sõnul süüa rituaalsetel eesmärkidel, et neid „dehumaniseerida“ ja nende jäänuseid solvata. Uuringus analüüsiti umbes 3000 luufragmenti, mis näitasid vägivalla jälgi. Luu peal olevad lõike- ja kraapimisjäljed viitavad sellele, et ohvreid tükeldati süsteemselt kivist tööriistadega ja nende liha söödi ilmselt ära. Samas ei viita miski sellele, et ründajad tegutsenuks nälja ajel, kuna ohvrite säilmed leiti koos loomaluudega, mis näitab toidupuuduse puudumist.
Tapetute hulgas oli mehi, naisi ja lapsi, neist suure osa moodustasid teismelised ja vanemad lapsed. Varase pronksiaja külades elas tavaliselt 50–100 inimest, seega võis rünnak hävitada terve küla. Ohvrite puhul ei täheldatud vastupanu märke, mis viitab sellele, et rünnak tabas neid ootamatult. Pronksiaeg, mis kestis umbes aastatest 2500–800 eKr, tõi kaasa uued põllumajandusmeetodid ja alalised farmid, kuid seni oli seda aega peetud suhteliselt rahulikuks.
Rünnaku taga võis olla naaberkülade vaheline vaen. Professor Rick Schultingi sõnul ei olnud tegemist üksiku mõrvariga, vaid terve kogukonnaga, kes otsustas teise kogukonna hävitada. Selline vägivald viitab sellele, et konfliktid eskaleerusid kontrollimatult, võib-olla ühe antagonismi õhutava isiku tõttu.
Varasemate uuringute põhjal on pronksiaja Inglismaal leitud vaid umbes 10 vägivallajuhtumi jälgi. Relvade ja kaitserajatiste puudumine on andnud põhjust arvata, et selle ajastu kogukonnad ei pidanud end eriti kaitsma. Kuid teadlased usuvad, et selle rünnaku mõju ei piirdunud ühe korraga ja et see tõi kaasa ulatuslikke tagajärgi.
Uuring ei näita, et pronksiaeg oli tingimata eriti verine ajastu, vaid avab uusi vaateid inimloomusele, mis ulatuvad kaugemale konkreetsest ajaperioodist. Selle tulemused avaldati ajakirjas Antiquity.
