Euroopa külmetab, planeet kuumeneb: 2024. aasta püstitab negatiivseid kliimarekordeid – ja mitte vähe

2024. aasta kujunes ajaloo kõige soojemaks aastaks, ületades kriitilise 1,5°C soojenemise piiri, samal ajal kui kliimamuutused põhjustavad üha rohkem ekstreemseid ilmastikunähtusi ja süvendavad energiakriisi Euroopas. Sellest kirjutab The Times.

Euroopa Liidu juurde kuuluv Kopenhaageni kliimakeskus teatas eelmisel nädalal, et tänavune november oli planeedil ajaloo teine kõige soojem, jäädes alla vaid eelmise aasta novembrile. 2024. aasta on kujunemas ajaloo kõige soojemaks, ületades esimest korda globaalse temperatuuritõusu piiri 1,5°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Kuigi see on ühe aasta põhine näitaja ja ei riku otseselt Pariisi kokkuleppe pikaajalist eesmärki, näitab see suunda, kuhu planeet liigub. Euroopa teadlased kinnitavad, et aasta viimased nädalad enam pilti ei muuda, ning nüüd on kliimamuutuste ohjeldamiseks vajalikud senisest palju ambitsioonikamad sammud.

Kliimamuutused avaldavad üha suuremat mõju: sagenenud on ekstreemsed ilmastikunähtused, nagu kuumalained, tormid, metsatulekahjud, üleujutused ja põuad, mis põhjustavad surmasid ja tohutuid majanduslikke kahjusid. ÜRO andmetel sureb igal aastal kuumuse tõttu pool miljonit inimest ning globaalne majandus kaotab kliimakriisi tõttu triljoneid dollareid. Ka november tõi Euroopas kaasa erakordselt palju vihmasademeid ja külma, mis põhjustasid üleujutusi ja energiatootmise raskusi.

Samas ei edene ülemaailmsed pingutused heitkoguste vähendamiseks piisavalt kiiresti. Roheline agenda kaotab oma populaarsust lääneriikides, samas kui naftariigid keelduvad toetamas plaanide elluviimist, mis asendaks fossiilkütused taastuvenergiaallikatega. See on toonud kaasa kasvava mure, et Pariisi kokkuleppe teine oluline eesmärk – piirata soojenemine 2°C-ni – võib samuti osutuda kättesaamatuks.

Novembrikuu illustreeris hästi ekstreemse ilma mõju. Kuigi maailmas purustati uusi soojarekordeid, oli Euroopa üks erand, kus ilm oli tavapärasest külmem ja märjem. Paljud piirkonnad, sealhulgas Ida-Euroopa, Balkani poolsaare lõunaosa ja Suurbritannia, kogesid üleujutusi ning rohked sademed raskendasid elanike elu. Samuti valitses vaikus tuuleparkides, mis halvas osa taastuvenergia tootmisest ning süvendas juba kestvat energiakriisi.

Euroopa energiaturg seisab niigi silmitsi keeruliste väljakutsetega. Kremliga seotud gaasitarnete vähendamine ja kõrged energiakulud on nüüdseks kestnud juba neljandat talve. Novembris võeti Euroopa gaasihoidlatest rekordkoguseid viimase 15 aasta lõikes ning varud kahanevad kiiresti. Kui 2022. aastal olid hoidlad detsembri alguses täidetud 96%, siis tänavu on see näitaja langenud 86%-ni. Külmade ilmade jätkudes võib gaasivarude ammendumine talve lõpuks jätta Euroopa tarbijad veel üheks aastaks silmitsi kõrgete küttearvetega ning tööstuse konkurentsivõime nõrgenemisega võrreldes USA ja Hiinaga, kus gaas on palju odavam.

Kuigi prognoosid viitavad, et jaanuar ja veebruar võivad olla keskmisest veidi soojemad, ei too see leevendust Euroopa laiemale energiakriisile ega lahenda pikaajalisi kliimaprobleeme. Need nähtused rõhutavad vajadust kiire ja tõhusa rahvusvahelise koostöö järele kliimamuutuste mõju vähendamiseks ning energiataristu ümberkujundamiseks, et olla paremini valmis tulevaste väljakutsetega toime tulema.