Valitsus tahab suurendada pea kõiki kutselise kalapüügi tasusid, kohati lausa kümme korda

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas valitsusele kinnitamiseks määruse, millega tõstetakse pea kõiki kutselise kalapüügi tasusid.

Täpsemalt: rannapüügil ja siseveekogudes odavneb võrreldes 2024. aastaga 11 tasu, kallineb aga 110 tasu.

Muudatus on tingitud eeskätt sel suvel jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatusest, millega tõsteti nii tasude miinimum- kui ka maksimummäärasid.

Sellest tingituna on püügivahendi lubatud miinimumtasu aastas edaspidi 0,95 euro asemel 10 eurot. Täpsemat tabelid saab lugeda siin lehel toodud eelnõu seletuskirjas.

„Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv ettevõtjatele, on tasude tõus õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta väljapüütud koguste suurenemisest tingitud sissetulekute kasvu,“ märgib ministeerium.

Valitsus loodab, et kalapüügitasudena laekub 2025. aastal kutselisest ja harrastuspüügist ligikaudu 2,88 miljonit eurot. 2023. a laekus kalapüügitasudest 2,07 miljonit eurot.

„Kalapüügiõiguse tasudena laekuvast summast viiakse läbi uuringuid, millele tugineb kalavarude majandamine, ning tehakse ka kalanduse järelevalvet. Varude majandamise eesmärk on varusid suurendada. See loob eeldused kalurite saagi ja sissetuleku kasvuks,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.

Mis veel muutub

Angerja püügiõigustasud arvutatakse asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Nende järvede puhul, kus riik on angerja asustamiseks teinud kulutusi, arvutatakse angerjapüügivahendite tasu saagi väärtuse asemel selle järgi, kui palju on riik asustamiseks raha panustanud.

Püüniste piirarvud 2024. aastaga võrreldes ei muutu.

Lihtsustatakse ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivõimaluste jaotamise korda. Senised maakondlikud püügivõimalused jagatakse kahele veekogude blokile: osa püügivahendeid on mõeldud kasutamiseks Peipsi järvel, osa Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.