Doktoritöö: Eesti ajateenijad vaevlevad suure D-vitamiini puuduse käes

Eesti noortel meestel on ajateenistuse ajal D-vitamiini kõrge kriitilise defitsiidi risk talvel ja kevadel, kui D-vitamiini ei manustata, leidis Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö, milles uuriti ajateenistujate D-vitamiini taset ning selle mõju füüsilisele võimekusele.

Doktoritöö eesmärgiks oli hinnata Eesti ajateenijate D-vitamiini tasemeid erinevatel aastaaegadel, lisamanustamise mõju ja seoseid füüsilisele võimekusega. Kolme erineva uuringu käigus määrati D-vitamiini sisaldus nii lühiajaliselt talveperioodil kui ka kogu aasta jooksul: kahe uuringu puhul oli tegemist pikaajalise lisamanustamisega ja ühe uuringu puhul jälgiti pikaajaliselt loomuliku D-vitamiini taset ilma sekkumiseta. Ajateenijad pidid tegema füüsilisi teste ja neil määrati käe pigistusjõudu ning hinnati seoseid D-vitamiini taseme ja kahe uuringu käigus ka D-vitamiini lisamanustamise mõju.

Tulemused näitasid, et ajateenistuse ajal esines D-vitamiini defitsiit juba suvekuudel ning see süvenes oluliselt kevadeks.

„Madalas annuses ehk 600 ühiku D-vitamiini võtmisel vereseerumi 25(OH)D tase langes, 1200 ühiku pikaajaline D-vitamiini võtmine ei tõstnud vereseerumis 25(OH)D taset ning 4000 ühiku D-vitamiini manustamisel oli selgelt positiivne efekt. Samuti leiti, et D-vitamiini lisamanustamine ei anna positiivset efekti füüsilisele võimekusele ning defitsiit ega ka kriitiline defitsiit ei oma negatiivset toimet füüsilisele võimekusele ajateenistuse käigus,“ selgitas doktoritöö autor, Tartu ülikooli kliinikumi ortopeed Leho Rips.

Seega doktoritöö tulemusena leiti Leho Ripsi sõnul, et D-vitamiini defitsiidi esinemine noortel meestel oli väga sage ning aastaringne lisamanustamine defitsiidi ärahoidmiseks on selgelt näidustatud.

D-vitamiinid on rasvlahustuvate vitamiinide rühm, mis käitub inimorganismis hormoonidele sarnaselt.

Rips selgitas, et tuntumad D-vitamiini vormid on loomse päritoluga D3 ehk kolekatsiferool ja taimse päritoluga D2 ehk ergokaltsiferool.

„90 protsenti inimkehas olevast D-vitamiinist tekib ultraviolettkiirguse toimel nahapinnale. Vaid 10–20 protsenti saame loomset päritolu toidu kaudu ning ainult ühe protsendi taimsete toiduainetega. D-vitamiini puuduse korral kasutatakse lisamanustamiseks D-vitamiini sisaldavaid õlikapsleid või õli. D-vitamiini sisaldust hinnatakse inimkehas kaudselt 25(OH)D määramisega vereseerumis,“ selgitas Rips.

Rips sõnas, et D-vitamiini defitsiit on väga levinud probleem, kuid sageli tuleb see inimestele ikkagi üllatusena, sest ka pikaajaline defistiit ei põhjusta enamikel inimestel tuntavaid füüsilisi vaeguseid. D-vitamiin on väga oluline, et hoida luid tugevana. D-vitamiini puuduse korral tõuseb risk osteopeeniale ja osteoporoosile, luumurdudele, stressmurdudele ning lisaks immunsüsteemi funktsioonihäiretele ja füüsilise töövõime langusele.

„D-vitamiini defitsiidirisk esineb kõigis vanusegruppides ning risk võib kasvada suure füüsilise ja vaimse koormusega seotud tegevusaladel, mille hulka kuulub ka sõjaväeteenistus. Füüsiline võimekus on sõjaväes kriitilise tähtsusega nii väljaõppel kui ka missioonidel. D-vitamiiniga seotud uuringud näitavad vastukäivaid seoseid füüsilise võimekuse ja D-vitamiini defitsiidi vahel.“

Rips kaitses doktoritööd „The influence of vitamin D on the physical performance of conscripts in the Estonian Defence Forces“ 6. detsembril. Doktoritöö läbiviimist rahastas Kaitseressursside Amet.

Veel üks uuring: ajateenijate menüüs peaks olema rohkem kala

Samal teemal tegi 2024. aasta kevadel paralleelse uuringu ka Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž ning selle autorid Kaie Karu ja Andra Puusaare võtsid lähema analüüsimise alla kaitseväge toitlustava RKIKi toitlustuskompleksi menüüd, et ajateenijatele oleks tagatud soovituslik D-vitamiini ööpäevane kogus.

Selles uuringus osales 10 kaitseväe ajateenijat, noormehed vanuses 18 kuni 25 aastat.

Esmalt analüüsiti toitlustuskompleksi kahe nädala menüüd toitumisprogrammiga NutriData ning leiti, et veidi võiks neis vähendada küllastunud rasvhapete osatähtsust energiast, vähendada naatriumi ja tõsta D-vitamiini sisaldust. D-vitamiini vähesus oli peamiselt tingitud sellest, et menüüs oli kala kogus alla soovitusliku, milleks on nädalas näiteks kuumtöödeldult 200 grammi lõhet ja 150 grammi räime.

Nii sai RKIKi toitlustuskompleks testperioodiks parandustega menüü, mida uuritavad pidid järgima.

Uuringus osalejatele anti eeltäidetud toidupäevikud peamiste D-vitamiini toiduallikate kogustega, mis tuleks süüa ja mis tagaks soovitusliku D-vitamiini päevase koguse. Paraku osutus toidupäevikute täitmine intensiivsel väljaõppel viibivatele ajateenijatele liiga ajamahukaks, mistõttu asendati see testperioodi lõpul küsitlusega, milliseid menüüs olevaid D-vitamiinirikkaid toite ja kui suures mahus tarbiti.

Uuringus osalenud ajateenijad andsid vereanalüüsid D-vitamiini sisalduse mõõtmiseks enne ja pärast toidupäeviku täitmise perioodi. Enne testperioodi oli kümnest ajateenijast kaheksal D vitamiini tase veres Põhja-Eesti Regionaalhaigla määratluste järgi alla soovitusliku 50 nmol/l, vaid kahel oli see veidi kõrgem. Peale testperioodi oli D-vitamiini tase veres tõusnud kuuel ning langenud neljal ajateenijal.

Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitustes on välja toodud, et alates kuuendast elukuust kuni 70-aastaseks saamiseni on inimese D-vitamiini soovituslik kogus 10 mikrogrammi päevas.

Uuringu autorid märgivad, et kaitseväes võivad ajateenijate vere D-vitamiini taset negatiivselt mõjutada spetsiaalne riietus, piiratud looduslik päikesekiirgus, naha maskeerimine ja suurenenud stress väljaõppe ajal. Oluline on teada, et veres piisava D-vitamiini taseme hoidmiseks vajavad kõik inimesed vähemalt septembrist maini D-vitamiini juurde toidulisandina. Sama oluline on tarbida toite ka teistest toidugruppidest, sest tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine on vajalik erinevate toitainete piisavaks kätte saamiseks.

D-vitamiin on peamiselt vajalik luude ja hammaste arengu soodustamiseks, kaltsiumi ja fosfori piisavaks omastamiseks, infektsiooni- ja diabeediriski vähendamiseks ning vere hüübimise ja südametegevuse töö toetamiseks.

RKIKi toitlusportfellijuhi Agne Silde sõnul andsid selle uuringu tulemused kinnitust, et RKIK liigub õigel kursil ja saab veel teadlikumalt suunata toiduainete hankimist, tervist toetava menüü koostamist ja ajateenijate toitumisharjumuste kujundamist.

„Toiduainete hankimisel on võtmeküsimuseks suurpakendis D vitamiiniga rikastatud piima hankimine, sest antud toodet ei ole Eesti kaubanduses müügil ega toomises ning proovime läbi turu-uuringu saada infot toote saadavuse ja tootmise kohta,“ ütles ta. „Kala planeerime vastavalt soovitusele valikutega menüüsse lisada 3-6 korral nädalas, et tekiks suurem võimalus ajateenijatel seda tarbida.“