Arheoloogid on leidnud üle 200 väikese lusikalaadse eseme sõjapidamisega seotud esemete kõrval Rooma-aegsetest kaevamiskohtadest üle Euroopa. Ja kuigi need ei aidanud tõenäoliselt otseselt vaenlase vastu kaitsta, on teadlastel nende otstarbe kohta teooria: meeskonna sõnul võisid sõdalased kogu Kesk-Euroopas Rooma impeeriumi vastu võidelda stimulantide abiga.
Poola Maria Curie-Sklodowska ülikooli teadlased esitasid oma hüpoteesi hiljuti ajakirjas Praehistorische Zeitschrift avaldatud uuringus. Nad kirjeldasid üksikasjalikult 241 väikest eset, mis kaevati välja 116 arheoloogilisest leiukohast üle kogu riigi ning Skandinaaviast ja Saksamaalt. See ala kuulub tohutusse Kesk- ja Põhja-Euroopa piirkonda, mida Rooma keisririik nimetas sageli Barbaricumiks ja kus elasid barbarid.
Reljeefid on enamasti dateeritud ajavahemikku 0-150 pKr ja need olid valmistatud puidust või sarvist. Nende käepidemed on tavaliselt 40-70 mm pikad ja nende peal on 10-20 mm läbimõõduga madal kauss. Paljudel tarvikutel olid ka käepidemetele puuritud augud, mis võimaldasid kasutajatel need vöö külge kinnitada.
Nagu kaasnevas teates selgitatakse, on arheoloogid juba ammu teadnud, et Kreeka ja Rooma kultuurid kasutasid laialdaselt narkootilisi aineid, näiteks oopiumi, kuid seni arvasid paljud eksperdid, et germaani rahvaste narkootikumide kasutamine hõlmas peaaegu eranditult vaid alkohoolseid aineid. Lusikate arv ja leiukoha suurus viitavad aga võimalikule vajadusele ajaloolisi andmeid üle vaadata.
Pärast iga artefakti dokumenteerimist uurisid teadlased seejärel erinevaid ergutusvahendeid, mis võisid tollal barbarite hõimude käsutuses olla. Nende hulka kuuluvad karumustikas, mitu seenesorti, moon, humal ja kanep. Mitmeid neist oleks saanud tarbida pulbrilises vormis neid ninna tõmmates. Sellest järeldati, et barbarid võisid kasutada lusikat oma valitud stimulandi doseerimiseks, et üleannustamist vältida.
„Need lusikad kuulusid sõdalaste standardvarustusse, mis võimaldas neil lahingu tules stimulante mõõta ja tarbida,“ selgitasid autorid oma töös. „On tõenäoline, et neid teadmisi rakendati ka metsikute taimede kogumisel ja säilitamisel,“ kirjutasid nad.