KUULA | Olukorrast digiriigis: riik peaks osa avalikke teenuseid andma erasektori kätte

Eesti digiriigi edulugu on rahvusvaheliselt hästi teada. Muu hulgas on see teada ka Euroopa Liidus, mis tähendab, et meie staatus liidus on muutunud ja struktuurivahendite toetusi e-teenuste arendamiseks meile varasemas mahus enam ei eraldata. Seega tegeleb avalik sektor praegu alternatiivsete lahenduste otsimisega. Millised need lahendused olla võiksid, arutlevad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ digiarengu asekantsleri kohusetäitja Erik Janson ja digiarengu valdkonna strateegiajuht Anni Lehari.

Lehari selgitab, et varasemast veelgi hoolikamalt tuleb riigiasutustel kaaluda, milliste teenuste arendamiseks vajalik rahastus on võimalik leida riigieelarvest, samuti seda, milliseid teenuseid üldse riik pakkuma peaks. Üheks alternatiiviks võiks tema sõnul olla tihedam koostöö erasektoriga. „Otseseid avalikke teenuseid, kus riik ja kodanik on omavahel mingisuguses suhtes, on meil täna umbes 900. Ma julgen kahelda, et seaduse järgi on riik ainuke, kellel on õigus kõiki neid pakkuda. Haridusvaldkond on siin teinud erasektoriga edukat koostööd ja kindlasti tuleks ka teistes valdkondades koostööd erasektoriga suurendada, sest see on tulevikus edu võti,“ leiab Lehari.

Janson nendib saates, et Eesti e-riigi keerukus on ajas kasvanud. „Viimase kümne aasta jooksul on digiriigi keerukus eksponentsiaalselt kasvanud, sest avalikud teenused ja seadused on läinud keerukamaks,“ ütleb ta. Janson lisab, et lähiajal on riigil plaanis teha analüüs selle kohta, kuidas oleks võimalik erinevaid avalikke teenuseid kokku koondada ning seeläbi kulutusi vähendada.

Millest saates veel juttu tuli, kuula lähemalt Delfi Taskust. Saadet juhib Tanel Talve.

Saate on tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.