Trummelpidurid, õhkpidurid, lintpidurid… Proovitud on paljusid asju, kuid pea igal moodsal autol on ketaspidurid. Iga rattaga on ühenduses piduriketas, mida „kallistavad“ mõlemalt poolt piduriklotsid, mille taga on pidurikolvid. Kui piduripedaali vajutada, vajutavad pidurikolvid hüdraulilise surve toel klotsid vastu ketast. Hõõrdejõud, kuumus, piduritolm – ja aeglustav auto. Lihtne!

Hoolimata efektiivsusest on ketaspidurite peamiseks miinuseks hooldusvajadus, erituv keskkonnavaenulik piduritolm ning kuumuse tõttu ka jahutusvajadus – pidurikettad on peamiselt soojusmahutid. Kuigi enamus moodsaid autosid suudavad hädapidurdada u. 1G suuruse jõuga, siis korduval hädapidurdusel läheb pidurivedelik kergesti liiga kuumaks, pedaal pehmeks ning piduriklotside pealispind klaasistub, vähendades hoogsalt pidurdamise võimekust.