„Kreml on silmitsi suure dilemmaga.“ Kas Venemaa peab Süürias maha jätma Al-Assadi või hoopis Ukrainas tagasi tõmbama?

Süüria kodusõda on võtnud uued ja ootamatud pöörded. Kuidas hakkab seal toimuv mõjutama Venemaa Ukrainas tegutsemist? Forte vestles Süüria arengust Iisraeli julgeolekueksperdi David Sharpiga.

Aleppo mässuliste kätte langemine tähistab Süüria kodusõjas uut etappi, mis oli aastateks rahvusvahelises meedias unustusse jäänud. Kodusõda, mis algas 2011. aastal meeleavaldustega diktaator Bashar al-Assadi režiimi vastu, muutus taas intensiivseks 27. novembril, kui mässuliste koalitsioon eesotsas Hayat Tahrir ash-Shamiga (HTS) alustas pealetungi. Kiirelt hõivati režiimi sõjaväebaasid ja mitu Aleppo ümbruse asulat ning mässulised lõikasid läbi maantee, mis ühendab Aleppot pealinna Damaskusega. Juba nädala lõpuks oli linn täielikult mässuliste kontrolli all.

Mässuliste edu taga on Al-Assadi liitlaste – Iraani ja Venemaa – mõju vähenemine. Iraan ja Liibanoni Hezbollah on seotud Iisraeli konfliktidega, mis takistab nende tegutsemist Süürias. Venemaa keskendub Ukraina sõjale ja on seetõttu vähendanud kohalolekut Süürias, ehkki jätkab õhulööke mässuliste vastu. Mässulised, keda juhib HTS, on viimastel aastatel reorganiseerinud oma jõud ja tugevnenud Idlibi provintsis. Kuigi HTS-i minevik on seotud Al-Qaedaga, on organisatsioon püüdnud oma kuvandit muuta, tehes koostööd rahvusvaheliste abiorganisatsioonidega ja distantseerudes teistest džihadistlikest rühmitustest.