Telia hoiatab: need on levinud petuskeemid, mida kurjategijad jõulukuul kasutavad

Telekomiettevõte Telia hoiatab, et kuigi läheneval jõuluperioodil tegelevad eestlased kõige aktiivsemalt heategevuse ja annetamisega, on see ühtlasi aeg, mil inimesi ja ettevõtteid kõige agaramalt erinevate petuskeemidega rünnatakse.

Levinumad petuskeemid ka jõulude ajal on:

Petukõned

Inimesele helistatakse just kui talle tuttava teenusepakkuja poolt (pank, telkoteenuse pakkuja, kullerfirma jne) ja püütakse jätta muljet, et temaga seotud teenusega esineb teatavaid probleeme. Näiteks on helistaja esinenud Telia töötajana ja öelnud, et kõne saajal on mõni Teliaga seotud leping aegumas ning selle jätkumiseks tuleb teha teatud toimingud, mis nõuavad isiklike paroolide sisestamist kahtlastesse veebikeskkondadesse. Ükski endast lugupidav teenusepakkuja ei palu kunagi kliendil telefoni, SMS-i või e-kirja teel kuhugi oma isiklikke paroole sisestada või jagada.

Õngitsuskirjad

Õngitsuskirjade usaldusväärsuse tõstmiseks näevad petturid järjest rohkem vaeva. Petukiri kujundatakse nii, nagu oleks see saadetud mõne tuntud teenusepakkuja (tavaliselt pangad, telekomid, kaubandusettevõtted) või riigiasutuse (kohus, politsei) poolt.

Kahtlased ostukohad

Enne internetiostu tuleb kindlasti veenduda, et ollakse tõesti õiges e-poes, mitte osavalt järgi tehtud libalehel. Petturite üks meetod on läbi väga odavate libapakkumiste meelitada inimene kahtlasele veebilehele, et sealt kaudu siis juba näiteks tema pangaparoole püüda. Üks võimalus on netipoodide usaldusväärsust kontrollida veebilehel https://www.scamadviser.com/check-website/

Tehnilise toe tüüpi ründed

Selliseid petuskeeme iseloomustab see, et inimesele helistatakse just kui mõne teenusepakkuja tehnilise toe osakonnast ning palutakse tal oma arvutisse paigaldada tarkvara, mis võimaldab mõnda probleemi lahendada. Tegelikult on tegu programmiga, mis võimaldab inimese arvutit kaughallata ehk sisuliselt saab helistada kontrolli inimese arvuti üle.

Auhinnamängudeks maskeeritud pettused

Ka Eestis on ringelnud petuskeem, kus pakuti üliodavaid ning isegi tasuta iPhone telefone. Seadme võitmiseks tuli ruttu reageerida ning kiirelt oma andmed kaasa pandud lingi vahendusel kuhugi kirja panna. Üldiselt kehtib selliste „auhinnamängude“ puhul reegel, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis suure tõenäosusega on tegu pettusega. Ausad ettevõtted ja teenusepakkujad korraldavad auhinnamänge üldiselt oma ametlikes kanalites.

Isikustatud ründed

Siia alla saab liigitada nii erinevad e-kirjad, SMS-id kui sotsiaalmeedia kanalites levivad sõnumid, mis on suunatud just konkreetsele inimesele. See võib olla Interpoli kohtukutseks maskeeritud kiri või siis hoopis ähvardus, et kui Sa kohe raha ei maksa, avalikustatakse Sinu sülearvuti kaameraga salvestatud videod.

Telia riskijuht: kahtlase sisuga SMS-sõnumeid saabud rohkem just pühade eel

Telia riskijuht Andreas Meister rääkis, et kuna pühade eel käib e-kanalites aktiivne ostlemine, pakkide saatmine aga ka annetuste tegemine, üritavad seda perioodi maksimaalselt ära kasutada ka petturid. Ainuüksi viimase kolme kuu jooksul on Telia blokeerinud ligipääsu enam kui 400 erinevale pettustega seotud veebilehele, mida on levitatud pankade, kullerfirmade ja teiste teenuse pakkujate nimel.

Meistri sõnul on viimastel aastatel kujunenud murettekitavaks traditsiooniks see, et vahetult enne jõulupühi hakkavad paljud inimesed saama oma telefoninumbrile kahtlase sisuga SMS-sõnumeid, milles püütakse jätta muljet, nagu oleks sõnumi saatjaks kullerfirma, pank või hoopis mõni kaubandusettevõte.

Selliste sõnumite sisu võib olla väga erinev. Teatud juhtudel antakse inimesele teada, et tema pangakontol on just praegu käimas kahtlane tegevus ning soovitatakse selle peatamiseks avada SMS-iga kaasas olev link. Mõnel teisel juhul püütake aga jäta muljet, et kullerfirma on inimesele kohale toimetamas pakki, mille eest tuleb tasuda teatud summa (taas kaasa pandud lingile vajutades). Telia riskijuht soovitab suhtuda kõigisse sellistesse sõnumitesse äärmiselt ettevaatlikult.

„Üldiselt võib öelda, et kui sõnumis palutakse hakata kuskile oma andmeid, PIN-koode või erinevate kontode paroole sisestama, on selle taga mõni hämar skeem. Meie soovitus on, et kui inimesel on siiski huvi uurida, mida mõni teenusepakkuja talle saatis, tuleb selleks sisse logida selle ettevõtte ametlikku veebikeskkonda, sisestades seejuures teenusepakkuja veebilehe aadressi ise veebilehitsejasse. Kindlasti ei tasu sisse logida tundmatutelt saatjatelt saabunud linkide kaudu,“ rõhutas Meister.

Viimasel ajal on üheks levinuimaks skeemiks see, kus petturid teevad juhuslikult valitud inimestele telefonikõnesid, väites, et helistavad mõnest telkofirmast (sh Teliast). Inimesele püütakse jätta muljet, et tema sideteenuse leping on lõppenud või lõppemas ning teda ähvardab teenuse piiramine. Selleks, et seda vältida, meelitatakse inimestelt välja tema isiklikke paroole, et seejärel juba inimese pangakontodeni pääseda.