„Esmalt pidid üle piiri tulema „vabatahtlikud“ ja siis Punaarmee.“ Sada aastat tagasi prooviti hävitada Eesti iseseisvust

Kui lähedal olid Eesti kommunistid ja Nõukogude Venemaa sellele, et Eesti iseseisvus hävitada ning Eesti jälle Venemaaga ühendada? Aga äkki oli see Stalini plaan, et vabaneda Venemaale kogunenud eesti kommunistidest? Forte rääkis sellest ajaloolase ja riigikogu liikme Jaak Valgega.

1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis kommunistide riigipöördekatse, mida tuntakse ka detsembrimässu nime all. Põhilised sündmused rullusid lahti Tallinnas. Balti jaamas hukkus mässu käigus ka toonane teedeminister Karl Kark. Kuigi mäss ebaõnnestus, kujutati seda hiljem nõukogudeaegses propagandas kangelasliku sündmusena ja töörahva ülestõusuna.

Mäss algas 1. detsembri varahommikul, kui kümmekond erariietes meest, kes olid relvastatud püsside ja käsigranaatidega, sisenesid Balti jaama. Toona paiknes jaamas ka raudteepolitsei jaoskond. Ründajad vangistasid reisijad, kes ootasid oma rongi, tapsid jaama asejuhataja ja kordniku ning teatasid, et jaam on nende kontrolli all. Siiski ei jäänud Balti jaam nende kätte kauaks. Mässulised kogusid ooteruumi kõik kohapeal viibinud reisijad ja muud kõrvalseisjad, püüdes neid värvata oma plaane toetama. Sellest hoolimata nende katse inimesi kaasa tõmmata ebaõnnestus. Kommunistid vajasid tööliste ja sõdurite toetust, kuid seda nad ei saanud.