„Ebakompetentsus, korruptsioon ja sabotaaž.“ Ukraina armee hakkab oma ametnike tõttu kaotama relva, mis peataks Vene „liharünnakud“

Ukraina armee on jäänud praktiliselt miinipildujamiinideta. Suvel said mõned rindeväeosad nädalas välja tulistada kuni kümme miini. Forte selgitab, millega see ähvardab.

Hiljuti puhkes Ukrainas skandaal 120 mm miinipildujamiinide pärast, mida tootis riiklik kaitsetööstusettevõte, varem tuntud Ukroboronpromi nime all. Tarnitud miinid on osutunud defektseks ning see on tekitanud lahinguväljal suuri probleeme. Ukraina sõdurid on avaldanud sotsiaalmeedias videoid sellest, et Ukrainas toodetud miinid lagunevad, ei jõua sihtmärgini või ei plahvata üldse. Põhimõtteliselt tõrkus iga kümnes rindele jõudnud miin. Probleemsed miinid jõudsid rindele 2024. aasta juunis ja kohe ilmusid ka esimesed kaebused nende kvaliteedi kohta, nendest kirjutas oma portaalis Censor.net tuntud Ukraina ajakirjanik Juri Butusov. Ettevõte, mis vastutas nende tootmise eest, oli 2023. aastal võtnud endale kohustuse tarnida sõjaväele 300 000 miini ja suurendada tootmisvõimsust 670 000 ühikuni. Kuid juba esimese partii kasutuselevõtt näitas olulisi defekte. Sügisel hakkas saabuma massiliselt kaebusi, kuid alles novembri lõpus otsustas kaitseministeerium 100 000 miini suuruse partii tagasi võtta.

Juhtunu tõi esile süsteemseid probleeme. Miine tootes kasutati madala kvaliteediga komponente, sealhulgas vananenud sütikuid V-429, ja püssirohu päritolu ei vastanud standarditele. Kontrollimehhanismi polnud, sest kvaliteedikontrolli töötajad ei teatanud defektidest. Peale selle oli tootmisprotsessi kiirendatud, mis omakorda vähendas toodangu kvaliteeti. Miinid pidanuks lendama 7–8 km kaugusele ja nende killud tabama sihtmärke 20–240 meetri raadiuses, kuid Ukraina miinitoodang nõuetele ei vastanud. Ukraina armee kasutab ka näiteks Prantsusmaa päritolu 120 mm Brandti miinipildujaid, mille enda ja laskemoona kvaliteeti ja omadusi peavad Ukraina sõdurid oluliselt paremaks.