KUULA | Olukorrast digiriigis: Eesti ehitab andmesaatkonda, mida loodetavasti kunagi vaja ei lähe

Kui tavaliselt töötavad välissaatkondades saadikud ja suursaadikud, siis Eesti riigil on olemas ka üks selline välisesindus, mis toimib ilma ühegi füüsilise isiku kohaloluta – andmesaatkond Luksemburgis. Mida see endast kujutab ja miks loodab riik, et seda kunagi päriselt kasutusse võtma ei pea, selgitab seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere.

Allmere ütleb, et erinevalt tavalisest saatkonnast, mis on loodud eelkõige inimeste aitamiseks, on andmesaatkond mõeldud digiriigi aitamiseks ja hoidmiseks. „Juhul, kui Eestis peaks midagi juhtuma, olgu selleks siis mõni suurem elektrikatkestus või naaberriigi põhjustatud sõjaolukord, saab Eesti riik digitaalselt edasi eksisteerida. See tähendab seda, et säilivad andmed meie inimeste, nende vara ja kohustuste kohta,“ räägib ta.

Sisuliselt kujutab andmesaatkond endast ühte serveriruumi Luksemburgi riigi andmekeskuses. On siiski aga üks oluline isepära, mis eristab seda tavalisest serverimajutusest. „Igal ajahetkel saame me serverisse varunduste teel andmeid juurde saata, kuid neid andmeid, mis on juba varundatud ja Luksemburgis olemas, enam Eestist kustutada ei saa. Ehk kui me näiteks oleme sinna lisanud oma rahvastikuregistri, siis seda sealt enam kustutada ei saa, saame vajadusel juurde lisada vaid uue rahvastikuregistri,“ kirjeldab Allmere.

Millest saates veel juttu tuli, kuula lähemalt Delfi Taskust. Saadet juhib Tanel Talve.

Saate on tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.