Naisi ei elustata avalikus kohas sama tihti kui mehi. Põhjus võib peituda elustamisnukkudes

Uuringu kohaselt ei ole enamikel elustamismannekeenidel rindu, mis aitab kaasa sellele, et naised saavad vähem tõenäoliselt kõrvalseisjatelt elupäästvat esmaabi.

Uuringus analüüsiti kõiki ülemaailmsel turul olevaid mannekeenimudeleid, mis on mõeldud täiskasvanute südamemassaaži väljaõppeks. Uurijad leidsid, et 20 erinevast mannekeenist olid kõikidel lame torso ja ainult ühel oli rinnakate.

Juunis avaldatud Austraalia uuringus leiti, et naised saavad pärast südame seiskumist harvemini südamemassaaži ja jäävad harvemini ellu.

Ühendkuningriigi St Johni haigla oktoobris avaldatud uuringus leiti samuti, et naised, kellel seiskub süda avalikus kohas, saavad meestega võrreldes vähem tõenäoliselt kõrvalseisjate poolt südamemassaaži, kuna inimesed kardavad oma rindade puutumist.

Nüüd ajakirjas Health Promotion International avaldatud uuringus soovitati, et naiste ebavõrdsed tulemused pärast südame seiskumist võivad alguse saada elustamiskoolitusest ja elustamisnukkude kujundamisest.

Sünnitusarst ja günekoloog Rebecca Szabo alustas oma uurimistööd, kui ta ei leidnud ühtegi rindadega elustamisnukke, et koolitada tervishoiutöötajaid raseduse ajal toimuva südame seiskumise korral elushoidmiseks. Ta tundis muret, kuna Melbourne’i Delta Covid-19 laine 2021. aastal tõi kaasa rohkem haigeid patsiente ja rohkem intensiivraviosakonna vastuvõtte.

„Lõpuks ostsime veebist rindadega rinnaplaadi,“ ütles Szabo. „See on sarnane sellega, mida drag queen kannaks. Me panime selle oma mannekeeni peale, et elustamist harjutada.“

Szabo ütles, et naiste puhul ei ole elustamiskompressiooni tehnika erinev ja et mõlemat sugu esindavate mannekeenidega harjutamine võib aidata inimestel end mugavamalt tunda, kui nad seisavad reaalses hädaolukorras silmitsi rinnahoidja või rindadega.

Rinnad võivad mõjutada ka seda, kuidas defibrillaatoreid rakendatakse, eriti kui naisel on rinnaimplantaadid või suuremad rinnad, ütles ta.

„Vaatamata sellele, et naiste kehvemad elustamiskatsete tulemused on hästi dokumenteeritud, näitab meie uuring, et maailmas on olemasolevate elustamiskatsete koolitusnukkude mitmekesisuses vähe muutunud,“ ütles Szabo.

„Meie uuring on esimene omataoline, mis nimetab seda soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste probleemiks, sidudes selle ettevõtluse inimõiguste ja äriliste tervist määravate teguritega,“ lisas ta.

Uuringu autorid on kutsunud taaselustamiskoolituse pakkujaid ja tootjaid üles võtma endale kohustuse parandada taaselustamiskoolituse mannekeenide mitmekesisust, mis peaks nende sõnul olema nende organisatsioonide kohustus.

„Valitsused, tootmisettevõtted, koolitusasutused ja need, kes hangivad ja kasutavad neid olulisi koolitustooteid, mängivad kõik olulist rolli selle olulise probleemi lahendamisel, mis võib parandada naiste tulemusi,“ ütles Szabo.

Ta ütles, et see on kooskõlas Austraalia tervishoiu abiministri Ged Kearney juhitud riikliku naiste tervisealase nõuandekomisjoni eesmärkidega, mille eesmärk on „võidelda meditsiinilise naistevastasuse vastu“ mitmete peamiste probleemide, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste osas.

„Uuring rõhutab, et reguleerivatel asutustel on tervishoiu ja meditsiini valdkonna kõikides etappides - alates alusuuringutest kuni tervishoiuteenuste osutajate koolitamiseks kasutatavate vahenditeni - hädavajalik kehtestada poliitika, mis kohustab võtma arvesse sugu,“ ütles meditsiinilise soolise võrdõiguslikkuse ekspert Bronwyn Graham.