KUULA | Olukorrast digiriigis: mida tähendab avalik teave ja miks see alati ikkagi avalik pole?

Eestis kehtib juba 24 aastat üks seadus, millesarnast pikka aega teistes Euroopa riikides ei olnud ja mõnes riigis ei ole veel praegugi – avaliku teabe seadus. Informatsiooni laiapõhjalise digikeskkonda kolimisega tekib sageli küsimusi, millele see seadus peaks ühese vastuse andma, kuid ometi seda ei tee. Millised reeglid siis avalikule teabele kehtivad ning millised õigused sellise teabe saamisele on tavakodanikul, selgitab seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ andmekaitse inspektsiooni jurist Karin Uuselu.

Asjaolu, et mainitud seadust on aja jooksul vähe muudetud, näitab Uuselu sõnul ühelt poolt seaduse sobivust erinevate olukordade lahendamiseks. Teisalt tekitab seesama asjaolu tänapäeval ka ühe ebakõla. „Mure on selles, et kuna see seadus loodi nii kaua aega tagasi, on see pigem orienteeritud paberkandjal olevale teabele. Täna me räägime aga eelkõige digiriigist ja peame mõtlema, kuidas seda seadust kõige paremini digiriigis rakendada,“ lausub Uuselu.

Üheks luubi all olevaks teemaks on juristi sõnul riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste avalikustatavad dokumendid. „On omajagu dokumente, kus on sees isikuandmed – näiteks isiku nimi, isikukood ja elukoha aadress. Asutused on läinud üsna julgelt seda teed, et kohe, kui isiku nimi on dokumendis sees, pannakse sellele dokumendile külge juurdepääsupiirang. Seadus aga ütleb, et isikuandmeid sisaldavale dokumendile saab juurdepääsupiirangu panna ainult sel juhul, kui see teave võib isiku eraelu oluliselt kahjustada,“ toob Uuselu välja olulise kaalumise punkti, mida sageli siiski arvesse ei võeta.

Milliseid olulisi nüansse võiks veel avaliku teabe kohta teada, kuula lähemalt juba saatest. Saadet juhib Tanel Talve.

Saate on tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.