„Me mõtleme täna selle peale, kuidasmoodi nutiseadmeid ära keelata. Arutame seda, kuidas kunstmõistust haridusest eemal hoida, et inimesed ise mõtleksid. Me peaksime tegema 180 kraadi vastupidi,“ sõnas 1996. aastal koos toonase suursaadiku Toomas Hendrik Ilvese (ja Johnnie Walkeriga) Tiigrihüppe programmile aluse pannud Jaak Aaviksoo Telia Digital Hubil peetud vestlusringis.

Sel ajaloolisel ööl sündinud ideede ajendil koostas Ilves artikli, milles tegi ettepaneku muretseda koolidele 17 000 arvutit ja nimetas seda sammu hüppeks 21. sajandisse. Kui algselt nimetati seda ettepanekut ilvesehüppeks, ent hiljem kasvas see tiigrihüppe nime kandvaks liikumiseks ja päädis muuhulgas riikliku Tiigrihüpe sihtasutuse loomisega.

Jaak Aaviksoo leidis eelmise nädala vestlusringis, et kui me tahame täna midagi nii mõjusat korraldada, siis nutiseadmeid ei tohi koolist ära viia ja kunstmõistuse kasutamine peab olema kohustuslik!

„Kuigi on tohutult palju riske ja tohutult palju tuleb detailidega tööd teha ja kõik ei ole kuld, mis hiilgab – aga vähemalt oleks selles olemas mingi mõte. Ja kui seda teha, siis need noored, kes sellest osa saavad, on 20 aasta pärast paremad ja targemad, kui siis, kui teha vastupidi,“ leidis Aaviksoo.

„Kas me oleme valmis ühiskonnana seda otsustama?“ küsis ta.

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin leidis samal arutelul, et just andmeküllane ühiskond on see, milles on mõeldud uus tehnoloogia ja inimesi tuleb valmistada ette sellises ühiskonnas toimetulekuks. Ta leidis, et andmestikuga seotud temaatika peab olema üldhariduse peatemaatika, kuigi tavakodaniku jaoks on see igapäevateema.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena